Interpunktsioon

Allikas: Vikipeedia

Interpunktsioon ehk punktuatsioon ehk kirjavahemärgistus ehk vahemärgistus on kirjavahemärkide kasutamine.

Interpunktsiooniks nimetatakse ka kirjavahemärkide süsteemi mingis kirjasüsteemis.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanim ürik, mis kasutab interpunktsiooni, on Meša steel, kus sõnade vahel on punktid ning mõttelõikude vahel horisontaaljooned.

Vanakreeka kirjades on sõnade vahel vertikaaljoon, üks, kaks või kolm punkti ülestikku.

Vanarooma raidkirjades on interpunktsioon sagedasem: punktidega eraldatakse sõnu, rea lõpus aga punkti ei ole.

7. sajandil tekivad teised süsteemid, mille ehitus on siiski samalaadne. Karolingide ajal kasutati eraldusmärgina punkti, peale selle oli aga juba kasutusel kriips (virgula). Sellise interpunktsiooni võtsid üles hilisema keskaja trükkalid ning kasutasid seda ilma üheselt mõistetavate reegliteta.