Arutelu:Gregoriuse koraal

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Nimetatakse ka Gregoriuse lauluks? Andres 29. märts 2007, kell 19:12 (UTC)

Jah. --Lulu 29. märts 2007, kell 21:24 (UTC)

Slängis nimetatakse gregoriks, aga seda vist pole tarvis mainida. Andres 30. märts 2007, kell 05:15 (UTC)


Gregooriuse koraali ehk laulu kujunemine. Seda laulu iseloomustab korrapärase meetrumipuudumine rütmis ja proosatekst.Oma nimetuse sai Gregooriuse koraal paavst Gregorius 1 Suure järgi (540-604). Ta oli tähtis kirikupoliitik.

Leheküljelt Gregooriuse koraal. Andres 18. detsember 2007, kell 19:59 (UTC)

See mõiste on käibel siiski kui gregooriuse koraal, st väikse tähe ja kahe o-ga.--Andrus Kallastu (arutelu) 23. detsember 2012, kell 16:41 (EET)

Artikli pealkiri on tõesti vigane! On: Gregoriuse koraal, peab olema: Gregooriuse koraal. Palun parandada. 88.196.28.229 25. veebruar 2014, kell 17:23 (EET)
Õigekirjareegleid on muudetud, praeguste reeglite järgi tuleb kirjutada "Gregoriuse" (suure tähega ja ühe o-ga), mina saan küll asjast nii aru. Andres (arutelu) 25. veebruar 2014, kell 18:20 (EET)
Aga TEA entsüklopeedias on "gregooriuse laul". Peaks keelenõust küsima. Andres (arutelu) 25. veebruar 2014, kell 18:26 (EET)

Kuna artikkel gregooriuse koraal on juba olemas olnud, ei võimalda süsteem uut ümbersuunamist. Palun ümbersuunamiseks administraatorite abi. --Andrus Kallastu (arutelu) 23. detsember 2012, kell 16:51 (EET)

Siin tekstis on ka muid vaieldavaid kohti, mis vajaksid vähemalt konkreetset viidet.--Andrus Kallastu (arutelu) 23. detsember 2012, kell 16:46 (EET)

Lisasin selguse huvides ka kahe-oo-lised sõnakujud.--Andrus Kallastu (arutelu) 6. veebruar 2018, kell 01:54 (EET)

Koraalide viis oli sageli väga avaralt arendatud, omapärase aeglase rütmiga, mis allus tekstile (puudus kindel taktimõõt). Kõiki helisid viisis esitati ühtlaselt, ilma rõhutamisteta. Puudusid ka dünaamilised varjundid – kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega. on kahtlane jutt.--Andrus Kallastu (arutelu) 6. veebruar 2018, kell 12:06 (EET)

Kuni 12. sajandini valdavaks olnud organumites oli gregoriuse koraal ülemiseks hääleks, umbes 12.–13. sajandil sai gregoriuse koraalist aga alumine hääl (cantus firmus). Võtan selle siit välja, sest see info kuulub artiklisse organum.--Andrus Kallastu (arutelu) 6. veebruar 2018, kell 12:12 (EET)