Graun im Vinschgau

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Graun im Vinschgau.JPG
Graun im Vinschgau valla paiknemine Lõuna-Tiroolis
Kavandatud veetaseme tõusuga paigutati hauad kõrgemale

Graun im Vinschgau (itaalia: Curon Venosta) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paikneb umbes 70 km Bolzanost loodes, piiriks on Austria ja Šveitsi piir.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta 1. jaanuari seisuga elas seal 2447 inimest.

Valla pindala on 210,5 km².

Graun im Vinschgau vallas on alljaotused Langtaufers/Vallelunga, Reschen/Resia, Rojen/Roja ja Sankt Valentin auf der Haide/San Valentino alla Muta.

Graun im Vinschgau külgneb järgmiste valdadega: Mals, Kaunertal (Austrias), Nauders (Austrias), Pfunds (Austrias), Sölden (Austrias), Valsot (Šveitsis) ja Scuol (Šveitsis).

Küla külgneb suures ulatuses süvendatud ja laiendatud Reschensee järvega. See tekkis, kui orgu hüdroelektrienergia tootmiseks paisutati.

Esialgset linna ei saa enam külastada, kuna see jäeti maha tammi valmimise ajal 1950. aasta juulis. Graun ehitati uuesti üles uuele kaldale. Iidsest pooleldi uputatud kellatornist sai maamärk ja see on valla vapil kesksel kohal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 15 eKr said ülemises Vinschgau orus elanud keldid Rooma riigi alamateks. Järgnes ärilise ja sõjalise tee ehitamine üle Alpide (tänapäevase nimega Rescheni kuru), teed hakati nimetama „Via Claudia Augusta”.

Alpiülene tee oli tähtis tee kogu keskajal. Seda kutsuti erinevalt: „Ülemiseks teeks” ("Oberer Weg"/"Via Superiore") või „Švaabi teeks” ("Schwabenweg"/"Via di Svevia").

450. aasta järel saabusid linnast Chur kristlikud misjonärid. Musta surma ajal (1348), mil enamus selle aja rahvast suri, asustasid saksakeelsed inimesed enamus Vinschgau orust, sealhulgas Graun; erandiks oli Müstairi külgorg, kus romanši keel on tänapäevani säilinud. Saksa keel on jäänud sellest ajast saati Graunis enamuskeeleks ja 2011. aastal oli saksa keel esimeseks keeleks rohkem kui 97%-le rahvastikust.

Kogukond[muuda | muuda lähteteksti]

Keeleline jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneles 97,34% rahvastikust esimese keelena saksa keelt ja 2,66% itaalia keelt. See suhe oli 2001. aasta rahvaloenduse ajal peaaegu sama.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Valla teenistuses on ühistransport (buss). Sihtkohtadeks on Mals lõunas, Nauders Austrias ja Martina põhjas.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]