Ginkgoliid B

Allikas: Vikipeedia
Ginkgoliid B
Ühendi struktuur
Identifitseerimine
CAS-i number 15291-77-7
PubChem 65243
DrugBank DB06744
Keemiline info
Keemiline valem C20H24O10
Molaarmass 424,402 g/mol

Ginkgoliid B on keemiline ühend, mida leidub looduslikult hõlmikpuu (Ginkgo biloba L.) lehtedes, aga seda sünteesitakse ka sünteetiliselt; liigitatakse ginkgoliidide klassi.


Nimetused ja tähised[muuda | muuda lähteteksti]

15291-77-7; ginkgoliid B hõlmikpuulehtedest; BN 52021; AK160212.

CAS-i registreerimisnumber on 15291-77-7.[1]

Koostisosa[muuda | muuda lähteteksti]

Ginkgoliid B-d sisaldavad EGb 761 ja mitmed hõlmikpuulehe standardiseeritud ekstraktidena turustatavad taimsed ravimid, nagu Bilobil intense, Cerebokan, Ceremin jpt.

Bioaktiivne toime[muuda | muuda lähteteksti]

In vivo evib ginkgoliid B närve kaitsvat toimet ja inhibeerib ateroskleroosi.[2]

Trombotsüüte aktiveeriv faktor[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Trombotsüüte aktiveeriv faktor

Ginkgoliid B on trombotsüüte aktiveeriva faktori (peamiselt basofiilidest vabanev fosfolipiid[3] retseptori (PAF-R-i) (kuulub G-valguga seotud retseptorite hulka) antagonist.

PAF aktiveeritakse peaaju hapnikupuuduse korral ja see osaleb mh ka patoloogilistes põletikulistes protsessides aga ka südame- ja veresoonkonna talitluses.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ginkgoliidid eraldas hõlmikpuujuure koorest 1932. aastal Furukawa ja tema kaastöötajate poolt.

1988. aastal sünteesisid Harvardi Ülikooli keemiaprofessor dr. Elias J.Corey (12. juuli 1928) jt[5], ginkoühendi ginkoliid B.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ginkgolide B, [2017, märts 12]
  2. Ginkgolide B, [2017, märts 12]
  3. Laine Trapido, "Meditsiiniterminite lühendeid", 2. trükk, Medicina, lk 177, 2007
  4. Sinikka Piippo ja Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed" ("Mielen ja rakkauden kasvit"), lk 374, 2007, tõlkija Mari Vihuri, Varrak
  5. Elias J. Corey, Myung Chol. Kang, Manoj C. Desai, Arun K. Ghosh, Ioannis N. Houpis, Total synthesis of (.+-.)-ginkgolide B, J. Am. Chem. Soc., 1988, 110 (2), lk 649–651, DOI: 10.1021/ja00210a083, jaanuar 1988, [2017, märts 12]

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]