Georgi Vitsin

Georgi Vitsin (vene keeles Георгий Михайлович Вицин; 18. aprill (vkj 5. aprill) 1917 Terijoki, Viiburi kubermang, Venemaa Keisririik – 22. oktoober 2001 Moskva) oli vene teatri- ja filminäitleja.^[1]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis Terijokis (tänapäeval Zelenogorsk, mis on Peterburi eeslinn). Tema perekonnanimi oli tegelikult Vitsõn, kuid passilaua töötaja vea tõttu muutus "õ" hiljem "i"-ks. Kui Georgi oli kaheksakuune, kolis perekond Moskvasse. Tema ema asus tööle Ametiühingute Maja sammassaalis piletimüüjana ja võttis poja tihti kaasa. 12-aastaselt toimusid Vitsini esimesed ülesastumised koolilaval. 1933. aastal alustas õpinguid Moskva Väikse Teatri juures lavakoolis. 1934. aastast õppis kõrgemas teatrikoolis, mis kannab praegu nime B. Štšukini nimeline Teatriinstituut.

Aastatel 1936–1969 töötas näitlejana Jermolova-nimelises Moskva Draamateatris^[1]. 1969. aastast kuni elu lõpuni oli ta filmitöö kõrvalt kaastegev Moskva Filminäitlejate teater-stuudios.

Georgi Vitsini enda ütluste järgi toimus tema filmidebüüt 1945. aastal filmis "Tere, Moskva!". Sellele järgnenud filmides mängis Vitsin häbelike noormeeste rolle, kuigi aastaid oli tal juba üle kolmekümne. Üleliiduline kuulsus tuli näitlejale rolliga Trus (e.k. argpüks) filmides "Peni Barboss ja ebatavaline kross", "Puskariajajad", "Operatsioon Õ ja Šuriku teised seiklused" ning "Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused". Koos nendes filmides mänginud Juri Nikulini ja Jevgeni Morgunoviga moodustas ta populaarse kolmiku, filmid kujunesid Nõukogude Liidus kultusfilmideks.

Tänu heale diktsioonile helindas animafilme. Ta paistis oma vanusest noorem välja – veel 37-aastaselt mängis ta 18-aastast noormeest. Näitlejal tuli tihti mängida veidrike ja joodikute rolle, kuna tal olid spetsiifiline hääl ja välimus. Tegelikus elus Georgi Vitsin ei suitsetanud ega tarvitanud alkoholi, tegeles joogaga. Ta tegutses ka harrastuskunstnikuna - joonistas näitlejate portreid, tegeles skulptuuri, graafika ja maalikunstiga.

Viimasel elukümnendil elas Georgi Vitsin tagasitõmbunult ja vähenõudlikult. Ta andis oma kesklinna korteri tütrele ja elas ise äärelinnas hruštšovka-tüüpi korterelamus. Vältis kohtumisi võõraste inimeste ja eriti ajakirjanikega. Korterist käis harva väljas, enamasti tuvisid söötmas.

Georgi Vitsin suri haiglas 22. oktoobril 2001 maksa- ja südamepuudulikkuse tõttu. Ta on maetud Moskvas Vagankovo kalmistule.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1936. aastast oli näitleja 20 aastat suhtes näitleja Nadežda Topoljovaga, kes oli temast 16 aastat vanem ja NSV Liidu rahvakunstniku Nikolai Hmeljovi abikaasa. Pärast lahkuminekut jätkas Vitsin üksikuks ja vanaks jäänud näitleja eest hoolitsemist, käis tema eest poes ja apteegis.

Ta oli abielus butafoori ja kostüümikunstniku Tamara Mitšurinaga (1925–2009), kes oli loodusteadlase Ivan Mitšurini sugulane. Nad elasid koos kuni Vitsini surmani. Georgi Vitsini tütar on Natalja Vitsina, kes on kunstnik-graafik.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Osaline filmograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta	Pealkiri	Eestikeelne pealkiri	Roll
1945	"Здравствуй, Москва! "	"Tere, Moskva"	raudteelane
1951	"Белинский "	"Belinski"	Nikolai Gogol
1952	"Композитор Глинка"	"Helilooja Glinka"	Nikolai Gogol
1955	"Максим Перепелица "	"Maksim Perepelitsa"	vanaisa Mussi
1959	"Василий Суриков "	"Vassili Surikov"	Ilja Repin
1961	"Совершенно серьёзно (новелла «Пёс Барбос и необычный кросс»)"	"Peni Barboss ja ebatavaline kross"	Trus
1964	"Женитьба Бальзаминова "	"Balsaminovi naisevõtt"	Miša Balsaminov
1965	"Операция «Ы» и другие приключения Шурика "	"Operatsioon Õ ja teised Šuriku seiklused"	Trus
1967	Кавказская пленница, или Новые приключения Шурика	"Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused"	Trus
1971	"Джентльмены удачи"	"Õnnekütid"	Gavrila Petrovitš
1973	"Земля Санникова "	"Sannikovi maa"	Ignati
1976	"12 стульев"	"12 tooli"	kirstumeister Bezentšuk
1980	"За спичками "	"Tuletikke laenamas"	rätsep Tahvo Kennen
1985	"Опасно для жизни! "	"Eluohtlik"	Tšokolov
1994	"Несколько любовных историй "	"Mõned armulood"	apteeker Fornari