Juri Nikulin

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Russia-2001-stamp-Yuri Nikulin.jpg
Juri Nikulin
Klouni kuju Juri Nikulini haual

Juri Nikulin (vene Юрий Владимирович Никулин; 18. detsember 1921 Demidov, Smolenski oblast, Vene NFSV21. august 1997 Moskva) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa filminäitleja ja tsirkuseartist.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli Vladimir Nikulin, kes pärast demobiliseerimist Punaarmeest asus tööle Demidovi linna draamaringi. Samas ringis oli näitleja tema ema Lidia Nikulina. 1925. aastal kolis perekond Moskvasse, kus elati kommunaalkorteris. Nikulin lõpetas keskkooli 1939. aastal ja võeti pärast seda armeesse. Osales Teises maailmasõjas Leningradi ümbruses, sai põrutada.

Pärast sõda üritas astuda kinematograafiainstituuti, kuid teda ei võetud vastu ande puudumise tõttu. Seejärel alustas erialaseid õpinguid Moskva tsirkuse klounide stuudios. Esinemisdebüüdi klounina areenil tegi 1948. aastal. Esines algul koos populaarse klouniga Karandaš, kuid 1950. aastal alustas koostööd Mihhail Šuidiniga. Klounipaar Nikulin-Šuidin oli väga populaarne kuni peaaegu Šuidini surmani 1983. Nende edu püsis klounide eri tüpaažidel – Nikulin oli flegmaatik, Šuidin sangviinik. [1]

Juri Nikulin lõpetas esinemise tsirkuses 1981. aastal. 1982. aastal sai ta Moskva tsirkuse, mis asub Tsvetnoi bulvaril, direktoriks. Kokku töötas ta selles tsirkuses ligi 50 aastat – kuni surmani. Tsirkus kannab praegu tema nime.

Esimese filmi osatäitmise sai näitleja 1958. aastal filmis "Tüdruk kitarriga". Rolliga Balbes filminovellis "Peni Barboss ja ebatavaline kross" režissöör Leonid Gaidai, pani Nikulin aluse rollide reale, mis võitsid Nõukogude Liidus tohutu populaarsuse. Järgnesid filmid "Puskariajajad", "Operatsioon Õ ja Šuriku teised seiklused", "Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused", kus osales kuulus kolmik Juri Nikulin, Georgi Vitsin ja Jevgeni Morgunov. Neist filmidest said Nõukogude Liidus kultusfilmid. Edu tõid ka teised õnnestumised eesotsas filmiga "Briljantkäsi". [1]

Kuid oli ka traagilisi filmirolle ("Andrei Rubljov") ja dramaatilisi osatäitmisi ("Minu juurde, Muhtar"). Elu viimasel kümnel aastal juhtis Nikulin mitut humoristlikku telesaadet – "Valge papagoi" ja "Meie sadamasse saabusid laevad".

Juri Nikulin suri pärast südameoperatsiooni tekkinud komplikatsioone 21. augustil 1997. Ta on maetud Moskva Novodevitšje kalmistule.

Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]

Juri Nikulin tutvus 1949. aastal Tatjana Pokrovskajaga, kellega nad peagi abiellusid. Abikaasa töötas tsirkuses ja mängis filmides 1981. aastani, hiljem tõlkis teoseid inglise keelest. 1956. aastal sündis poeg Maksim Nikulin, kellest sai Moskva tsirkuse direktor. Juri Nikulinil on 3 lapselast.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Osaline filmograafia[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Tüdruk kitarriga" (vene "Девушка с гитарой "; 1958) – pürotehnik
  • "Peni Barboss ja ebatavaline kross" (vene "Пёс Барбос и необычный кросс"; 1961) – Balbes
  • "Mees eikuskilt" (vene "Человек ниоткуда "; 1961) – miilitsavanem
  • "Puskariajajad" (vene "Самогонщики "; 1961) – Balbes
  • "Hirmu ja etteheiteta" (vene "Без страха и упрёка"; 1963) – kloun
  • "Minu juurde, Muhtar!" (vene "Ко мне, Мухтар! "; 1964) – Glazõtšev
  • "Operatsioon Õ ja teised Šuriku seiklused" (vene "Операция «Ы» и другие приключения Шурика"; 1965) – Balbes
  • "Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused" (vene "Кавказская пленница, или Новые приключения Шурика "; 1966) – Balbes
  • " Andrei Rubljov" (vene " Андрей Рублёв "; 1966) – Patrikei
  • "Briljantkäsi" (vene "Бриллиантовая рука "; 1968) – Semjon Gorbunov
  • "Röövlitaadid"(vene "Старики-разбойники"; 1971) – Nikolai Mjatšikov
  • "Hernehirmutis" (vene "Чучело"; 1983) – Bessoltsev
  • "Tsirkus lastelastele" (vene "Цирк для моих внуков "; 1989) – mängis iseennast

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Андрей Захарьев Почти шутя // Gala Биография. — 2006. — № 04. — С. 58—75.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]