Peni Barboss ja ebatavaline kross

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
"Peni Barboss ja ebatavaline kross"
"Пёс Барбос и необычный кросс"
Žanr komöödiafilm
Režissöör Leonid Gaidai
Stsenaarium Leonid Gaidai
Peaosades Juri Nikulin
Georgi Vitsin
Jevgeni Morgunov
Muusika Nikita Bogoslovski
Operaator Konstantin Brovin
Filmistuudio Mosfilm
Aasta 1961
Kestus 10 minutit
Riik Nõukogude Liit
Keel vene
0318437/ IMDb profiil

"Peni Barboss ja ebatavaline kross" on 1961. aastal valminud Nõukogude Liidu lühifilm. Stsenaariumi aluseks ukraina humoristi Stepan Oleiniku följeton. Film kuulus ühena viiest 1961. aasta komöödiafilmide almanahhi "Täiesti tõsiselt". See oli esimene film, milles olid tegelasteks sulid Trus, Balbes ja Bõvalõi. Seda kolmikut kehastades said näitlejad Georgi Vitsin, Juri Nikulin ja Jevgeni Morgunov üleliidulise populaaruse.

Film sai nominatsiooni Kuldse Palmioksa peaauhinnale 1961. aasta Cannes'i filmifestivalil lühifilmide kategoorias.[1]

Filmivõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Filmiti Moskva lähistel maalilise Istra jõe ääres. Filmitud materjalist oleks jätkunud ka poole tunni pikkuse filmi jaoks, kuid režissöör Leonid Gaidai otsustas jätta osa ideid ja lahendusi oma järgmise filmi jaoks, milleks osutus "Puskariajajad". Näitleja Juri Nikulinile otsustas Gaidai iseloomuliku detailina kleepida suured ripsmed. Silmi tihedalt pilgutades paistis tema tegelane Balbes eriti koomiline.[2]

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Film kujutab kolme röövpüüdja – Trusi, Balbesi ja Bõvalõi – seiklust dünamiidiga kala püüdes. Kui mööda jõge sõidab kalakaitseinspektor, istuvad mehed õngede taga kui ausad kalamehed. Hiljem heidavad mehed jõkke kepi, mille külge on seotud dünamiidipakk põleva süütenööriga. Nendega kaasas olev koer Barboss sööstab ustavalt jõkke, et visatu peremeestele kaldale tagasi tuua. Järgneb röövpüüdjate paaniline põgenemine lõhkeainet hambus hoidva koera eest. Viimases hädas ronitakse puu otsa. Koer jätab dünamiidipaki puu alla ning jookseb ära. Järgneb tugev, raputav plahvatus.

Eeltoodud süzeed on varem käsitlenud oma teostes ka kirjanikud Henry Lawson ning Jack London.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]