Gavriil Frolov

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Gavriil Jefimovitš Frolov (18541930) oli nüüdses Jõgeva maakonnas (toona Tartumaal) Kasepää vallas Peipsi-äärses Raja külas tegutsenud vanausuline ikoonimaalija.

Frolovi on nimetatud Eesti ainsa ikoonikoolkonna rajajaks[1] ning kõigi aegade tuntuimaks Eestis elanud ikoonimaalijaks[2]. Tallinna kunstnik Nikolai Kormašov on ütelnud: "Gavriil Frolov on XX sajandi Andrei Rubljov."[3]

Frolovi isa pidas ikoonimaalitöökoda Lätis Rēzeknes, samas omandas ka Frolov esimesed kogemused ikoonimaalijana. 19. sajandi lõpul rändas ta Venemaal: Moskvas, Novgorodis, Pihkvas, Vladimiri kubermangus, Kaasanis ja Samaaras.[1]

Raja külla asus Frolov Voronežist[4] kas 1887. või 1890. aastal[5] koos oma venna Titiga Tihhotka küla elanike kutsel[6], elades seal surmani 1930. aastal.[5] Meistritempli pälvis ta 1894. aastal.[1] Ikoonimaalijana elas ta ranget ja kasinat mungaelu[5], süües vaid kaks korda päevas ning kandes palvemantlit – azjamit[7]. Frolov keskendus oma tööle ja koguduse elukorraldusele. Ta koostas Raja koguduse raamatukogu ning ehitas külla palvekoja (Raja palvemaja), mille kaunistas kümnete enda maalitud ikoonidega[5] (hoone valmis 1910, sisustus 1920. aastail[6]; hävis Teises maailmasõjas 1944).[5] Usuliselt kuulus ta fedossejevlaste hulka.[7]

Ikoonimaalitöökoda tegutses Raja külas kuni Frolovi surmani 1930. aastal.[1] Mari-Liis Paaveri hinnangul andis Frolovi töö Eesti vanausulistele eelise teiste riikide usukaaslaste ees, kuna siinseis palvelais olid terviklikud ikonostaasid, mujal tuli neid aga vähestest kättesaadavatest ikoonidest komplekteerida.[1] Frolovi õpilased õpetasid ikoonimaalijaid nii Lääne-Euroopas kui ka Ameerikas.[7] Nende hulka kuulusid Mark G. Solntsev, Jefim Kekišev, Filipp A. Mõznikov, Pimen Sofronov jt.[1]

Kunstnikuna järgis Gavriil Frolov hoolikalt fedossejevlaste kanoonilist tehnikat, lihtsust ja tavapärast ikonograafiat, püüdmata uuendada ikoone natuurilähedusega. Küll valis ta oma teemad laias diapasoonis, piirdumata üksnes levinud ja populaarsete pühade ja pühakutega.[1] Frolovi ikoone leidub ohtralt Peipsiääre vanausuliste kogudustes, kuid need on esindatud ka Eesti Kunstimuuseumi kogudes.[8]

Frolovist kirjutas 2003. aastal Tartu Ülikoolis magistritöö kunstiajaloolane Külli Erikson ("Ikoonimaalija Gavriil Frolov (1854–1930) ja Peipsiäärse Rajaküla ikoonimaalitöökoda", juhendaja Kaur Alttoa).[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Mari-Liis Paaver "Puhta silmaga" Vene Vanausulised Eestis (vaadatud 9. novembril 2012)
  2. Kasepää valla tutvustus valla kodulehel (vaadatud 9. novembril 2012)
  3. Jüri Kuuskemaa "Peipsi ikooni sõnum" Eesti Ekspress, 07/1988 (vaadatud 9. novembril 2012)
  4. "The hamlets of Kasepää, Tiheda, Kükita and Raja" Peipsimaa (vaadatud 9. novembril 2012)
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Erko Jäär "Kogudused" Kasepää valla kodulehel, 22.11.2011 (vaadatud 9. novembril 2012)
  6. 6,0 6,1 "Churches. Raja" Russian Old-Believers in Estonia (vaadatud 9. novembril 2012)
  7. 7,0 7,1 7,2 Jaan J. Leppik "Pomooride saaga eesti moodi" Vene Vanausulised Eestis (vaadatud 9. novembril 2012)
  8. "Estonian Icons Painting" Kadrioru Kunstimuuseum, 2011 (vaadatud 9. novembril 2012)
  9. Külli Erikson "Ikoonimaalija Gavriil Frolov (1854–1930) ja Peipsiäärse Rajaküla ikoonimaalitöökoda" Tartu: Tartu Ülikool, 2003 (magistritöö; vaadatud 9. novembril 2012)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Külli Erikson "Ikoonimaalija Gavriil Frolov (1854–1930) ja Peipsiäärse Rajaküla ikoonimaalitöökoda" Tartu: Tartu Ülikool, 2003 (magistritöö)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]