Franciscuse läkitused eetikast
Paavst Franciscus on oma ametiajal võtnud korduvalt sõna keskkonnakaitse teemal, rõhutades, et planeet Maa on inimkonna ühine kodu.
Amoris Laetitia [1][muuda | muuda lähteteksti]
Paavst Franciscus sätestas 19. märtsil 2016 avaldatud apostellikus ekshortatsioonis "Amoris Laetitia", et abielu on Jumaliku kutsumusena lahutamatu, olles suunatud elu andmisele ja laste kasvatamisele. Ühiskonnas levivad vabaabielud ja abielulahutused ei vasta kristlikule õpetusele. Seepärast tuleb vaimulikel juhendada ja aidata neid, kelle pereelu pole vastavuses kristliku õpetusega, kuid kes püüavad elada vastavalt kristlikule õpetusele. Kirik peab patustajale andma lootust ja julgust, kuid samas ei tohi see viia vastuoluni kristliku õpetuse praktiseerimisega. Paavst taunis aborti ja viljakusravi.
Keskkonnakaitse[muuda | muuda lähteteksti]
Keskkonnakaitsele keskendus tema entsüklika "Laudato Si". Johannes Paulus II algatas jaanuari viimasel pühapäeval valgete tuvide lendulaskmise laste peost pärast jutlust, et sümboliseerida maailmas rahu edendamist. Kui Franciscuse jutluse järel 26. jaanuaril 2014 langesid vabastatud tuvid röövlindude ohvriks, otsustas paavst, et 2015. aastast lennutavad lapsed rahu nimel taevasse õhupalle.
Laste ärakasutamise taunimine[muuda | muuda lähteteksti]
Ta palvetas 2. detsembril 2013 vaimulike poolt seksuaalselt ärakasutatud laste eest ja taunis 1. mail 2016 laste väärkohtlemist:
| „ | Me ei tohi sallida laste väärkohtlemist! Me peame lapsi kaitsma ja karmilt karistama neid, kes väärkohtlevad lapsi."[2] | “ | |||
Ta taunis 20. augustil 2018 vaimulike sooritatud seksuaalkuritegusid, mõistis hukka klerikalismi ja kutsus katoliiklasi üles hoolimiskultuurile. Paavst allkirjastas 29. märtsil 2019 seaduse, millega muudeti kohustuslikuks Vatikanis ja Püha Tooli välisesindustes aset leidnud lasteahistamise juhtumitest teadaandmine.
Perekondlike väärtuste rõhutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Ta mõistis 20. septembril 2013 hukka abordi kui "ükskõiksuse kultuuri" produkti. Ta kutsus 19. novembril 2013 hoolitsema vanavanemate eest.
Ta põhjendas 6. augustil 2014 perekonna tähtsust:
| „ | Perekond on "armastuse kese", kus valitseb tunnustuse ja osaduse seadus ning on võimalik tõrjuda maailma "võimukeskmete" manipulatsiooni ja domineerimise survet. Igatahes on armastus viljakas ja mitte vaid sellepärast, et see toodab uusi elusid, vaid sellepärast, et see laiendab olemise vaatepiiri, see loob ühe uue maailma; see paneb meid uskuma, hoolimata igasugusest äraheidutamisest ja nurjumisest, et tunnustusel ja usaldusel baseeruv kooseksisteerimine on võimalik. Seistes silmitsi maailma materialistliku vaatega, ei alanda perekond inimest viljatusse utilitarianismi, vaid pakub väljundit tema kõrgete ihalduste täideviimiseks.[3] | “ | |||
Saksa ajakirjanik Christoph Schmidt küsis paavstilt 19. jaanuaril 2015 Filipiinide visiidi lõppedes arvamust küsitluste tulemuste kohta, mille alusel peavad paljud filipiinlased vaesuse põhjuseks suurt laste arvu. Paavst vastas, et rahvastiku säilimiseks on tähtis, et peres oleks vähemalt 3 last. Ta rõhutas aga, et lastevanematel on tarvis eelkõige vanemlikku vastutust, mitte suurt laste arvu.
Ta teatas 1. septembril 2015, et järgneva aasta jooksul võivad kõik preestrid anda absolutsiooni aborti teinud naistele.
Paavst märkis visiidil Gruusias 1. oktoobril 2016:
| „ | Abielu on Jumala loodust kõige meeldivam asi... Kui abielupaarid kasutavad selliseid väljendeid, nagu "Vabandust, ma tegin vea!", "Kas ma võin seda teha?" või "Tänan sind selle suurepäraselt tehtud lõunasöögi eest!" - "Kas ma võin?", "Tänan sind!", "Vabandust!" - kui abielupaarid kasutavad neid väljendeid, siis abielu sujub.[4] | “ | |||
Arvamused põgenikest[muuda | muuda lähteteksti]
Paavst tegi 19. juunil 2013 apelli immigrantide õiguste osas. Ta võrdles 23. aprillil 2017 Euroopa pagulaskeskusi koonduslaagritega. Ta avaldas 18. juunil 2017 seoses rahvusvahelise põgenike päevaga kaastunnet sõja ja vägivalla eest põgenenud inimeste omastele ning nõudis 21. augustil 2017 riigipeadelt rohkemate migrantide vastuvõtumäära tõstmist ja kollektiivsete väljasaatmiste peatamist. Ta kutsus 24. detsembril 2017 kristlasi mitte eirama põgenike saatust. Ta kutsus 6. jaanuaril 2019 Euroopa riigijuhte pöörama tähelepanu põgenikele. Ta tundis 28. aprillil 2019 muret põgenikelaagrite olukorra pärast Liibüas ja külastas 6. mail 2019 Bulgaarias põgenikelaagrit. Ta tunnustas 14. veebruaril 2021 neid, kes abistavad põgenikke, eriti Colombia võime Venezuela immigrantide abistamisel. Paavst kohtus 27. novembril 2021 Vatikanis põgenikega. Paavst kohtus 3. detsembril 2021 Küprosel ja 5. detsembril 2021 Kreekas põgenikega.
Kuritegevuse taunimine[muuda | muuda lähteteksti]
Paavst sätestas 11. juulil 2013 avaldatud motu proprio'ga Vatikani kohtuvõimude jurisdiktsiooni kriminaalotsustes. Ta külastas Brasiilia visiidi käigus 25. juulil 2013 narkosõltlaste kirikut ja taunis narkootikumide legaliseerimist. Franciscus mõistis 31. märtsil 2013, 30. juulil 2017 ja 11. aprillil 2019 hukka inimkaubanduse ning kutsus 8. veebruaril 2017 maailma riigipäid ja valitsusjuhte võitlema inimkaubandusega. Ta avaldas 8. augustil 2013 motu proprio rahapesu, terrorismi ja relvakaubanduse vastu. Ta kutsus 9. septembril 2013 üles sõjaks kurjuse, eriti aga relvakaubanduse vastu. Ta taunis 21. märtsil 2014 maffiat.
Paavst Franciscus kuulutas külaskäigul Calabriasse organisatsiooni 'Ndrangheta katoliku kirikust väljaheidetuks.[5]
Ta mõistis 22. juunil 2014 hukka piinamise ja kutsus kristlasi üles ühendama jõud piinamise tühistamiseks.
| „ | Inimeste piinamine on surmapatt![6] | “ | |||
Ta taunis 17. jaanuaril 2016 Rooma sünagoogi külastades usklike vägivallategusid. Ta kutsus 6. novembril 2016 parandama vanglate kinnipidamistingimusi ja riigipäid loobuma surmanuhtlusest. Ta kohtus 25. märtsil 2017 Milano San Vittore vangla vangidega. Ta hoiatas 29. aprillil 2017 Kairos peetud missal religioosse fanatismi eest ja kutsus moslemite liidreid ühinema äärmuslaste põhjustatud vägivalla vastu. Ta rõhutas 11. oktoobril 2017, et surmanuhtlus on vastuvõetamatu. Franciscus kiitis 2018 heaks katoliku kiriku katekismuse lõigu nr 2267 täienduse, mille kohaselt pole surmanuhtlus kriminaalkaristusena vastuvõetav ega aktsepteeritav. Ta palvetas 26. augustil 2018 Iirimaal vangide eest.
Ta taunis 19. jaanuaril 2018 Peruus naistevastast vägivalda.
| „ | Naistevastast vägivalda ei saa pidada normaalseks, kuna see süvendab machismo-kultuuri alalhoidmist, mis on pime naiste juhtiva rolli osas meie kogukondades.[7] | “ | |||
Paavst kutsus 1. jaanuaril 2022 lõpetama naistevastast vägivalda: [8], [9]
| „ | "E mentre le madri donano la vita e le donne custodiscono il mondo, diamoci da fare tutti per promuovere le madri e proteggere le donne. Quanta violenza c’è nei confronti delle donne! Basta! Ferire una donna è oltraggiare Dio, che da una donna ha preso l’umanità, non da un angelo, non direttamente: da una donna. Come da una donna, la Chiesa donna, prende l’umanità dei figli."
[Kuna emad kingivad elu ja naised hoiavad maailma koos, siis peaksime kõik pingutama rohkem emade väärtustamiseks ja naiste kaitsmiseks. Kui palju vägivalda on naiste vastu suunatud! Aitab! Naisele haiget tegemine on Jumala solvamine, kes võttis just naise läbi meie inimlikkuse. Ta ei võtnud seda mitte inglilt ega endalt, Ta tegi seda naise läbi. Kirik võtab nagu nainegi oma poegade ja tütarde inimlikkuse.] |
“ | |||
Ta mälestas 21. märtsil 2021 maffia ohvreid.
Õiglase majanduse rõhutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Ta taunis 1. mail 2013 töötust ja 12. juunil 2013 lapstööjõu kasutamist. Ta rõhutas 17. juunil 2013, et majandus ja poliitika peaksid kaitsma kõiki inimesi. Ta taunis 23. septembril 2013 globaliseerumist ja töötust.
Ta mõistis 16. oktoobril 2013 hukka toiduainete riknema laskmise, pidades silmas seda, et ajal mil maailmas on paljud näljas, ei tohiks usklikud osta endale toitu kokku sellisel hulgal, et see läheb riknema. Ta ütles 21. oktoobril 2013, et raha on Jumala kink, millega abistada teisi.
Suhtumine homoseksuaalsusesse[muuda | muuda lähteteksti]
Paavst selgitas 2013 antud intervjuus katoliku kiriku suhtumist homoseksuaalsusse.
| „ | Ma olin harjunud Buenos Aireses saama kirju homoseksuaalsetelt inimestelt, kes olid "sotsiaalselt haavatud", kuna nad ütlesid mulle, et nad tunnevad, nagu oleks kirik neid alati hukka mõistnud. Aga kirik pole tahtnud seda teha. Ma ütlesin tagasilennul Rio de Janeirost, et kui homoseksuaalne isik on hea tahtega ja otsimas Jumalat, siis pole mina kellegi kohtunik. Seda öeldes ma rääkisin, mida katekismus ütleb. Religioon omab õigust väljendada seda arvamust inimeste teenimises, aga meid luues tegi Jumal meid vabaks; nii pole võimalik üksikisiku ellu vaimselt vahele sekkuda. Keegi küsis minult väljakutsuval viisil, kas ma tunnustasin homoseksuaalsust. Ma vastasin teise küsimusega: "Ütle mulle: kui Jumal vaatab geid, kas Ta kiidab armastusega heaks selle inimese olemise või heidab selle isiku välja ja mõistab hukka?" Me peame alati arvestama üksikisikuga. Nii me siseneme inimolemuse müsteeriumisse. Jumal saadab inimesi nende elus ja me peame saatma neid, alustades nende olukorrast. Neid on vajalik saata halastusega.[10] | “ | |||
Seksuaalse ahistamise ohver Juan Carlos Cruz väitis, et aprillis 2018 paavstiga kohtumisel olevat paavst kommenteerinud tema homoseksuaalsust sõnadega: "Jumal lõi su sellisena ning ta armastab sind sellisena ning mul on sellest ükskõik." Ta tunnustas 2020. aastal linastunud Jevgeni Afinejevski filmis “Francesco” homoseksuaalsete paaride seadusliku kooselu õigust, kuid mitte nende abielu. Ta tunnustas 18. detsembril 2023 usudoktriini dikasteeriumi avaldatud deklaratsiooni "Fiducia supplicans", mis võimaldab katoliku vaimulikel pastoraalselt õnnistada laulatamata ja samasoolisi paare.
Muud otsused[muuda | muuda lähteteksti]
Ta tervitas 13. mail 2018 meediatöötajaid ja ajakirjanikke, kes vahendavad uudistes tõde, et kujundada õiglast ja rahumeelset ühiskonda.
Ta tunnustas 2. märtsil 2019 Itaalia leukeemiaassotsiatsiooni tegevust.
Ta läkitas 25. aprillil 2019 sõnumi Itaalia kurtide assotsiatsioonile.
Ta meenutas 11. augustil 2019 seoses Genfi konventsiooni 70. aastapäevaga, et riigijuhid oleksid relvastatud konfliktide rohkem teadlikud ohvrite elu ja inimväärikuse kaitsest. Ta tundis 5. jaanuaril 2020 muret poliitiliste pingete kasvamise pärast kogu maailmas:
| „ | Sõda toob vaid surma ja hävingut. | “ | |||
Ta saatis 21. septembril 2020 läkituse Austria Sonnenscheini autistlikele lastele, tunnustas 11. oktoobril 2020 tuletõrjujaid ja 3. detsembril 2020 puuetega inimesi.
Ta tundis 24. jaanuaril 2021 muret kodutute pärast, kuna mõni päev varem oli Püha Peetruse väljaku lähistel surnuks külmunud Nigeeriast pärit kodutu.
Ta on tauninud professionaalsete allikateta teabe ja vandenõuteooriate levitamist:[11]
| „ | Tante volte ci si lascia determinare dall’ideologia del momento, spesso costruita su notizie infondate o fatti scarsamente documentati.
Tihtipeale lasevad inimesed end mõjutada hetkeideoloogial, mis on sageli vooderdatud alusetu infoga või kehvasti dokumenteeritud tõikadega.] |
“ | |||
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Apostellik ekshortatsioon "Amoris Laetitia".
- ↑ "Sõnum peale Regina Cælit". vatican.va (araabia, saksa, inglise, hispaania, horvaatia, itaalia ja portugali ja prantsuse). 1. mai 2016. Vaadatud 28. oktoobril 2018.
{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "MESSAGE OF POPE FRANCIS TO THE FIRST LATIN AMERICAN CONGRESS ON THE PASTORAL CARE OF THE FAMILY THAT WILL TAKE PLACE FROM AUGUST 4 TO 9 IN PANAMA CITY". vatican.va (inglise, hispaania, itaalia ja portugali ja prantsuse). 6. august 2014. Vaadatud 28. oktoobril 2018.
{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "ADDRESS OF THE HOLY FATHER. Church of the Assumption of the Blessed Virgin Mary - Tbilisi". vatican.va (araabia, saksa, inglise, hispaania, itaalia, poola ja portugali ja prantsuse). 1. oktoober 2016. Vaadatud 28. oktoobril 2018.
{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Pope Francis attacks 'evil' mafia in 'Ndrangheta base". BBC World News. BBC World News. 21. juuni 2014. Vaadatud 21. juuni 2014.
- ↑ "Sõnum peale Angelust". vatican.va (araabia, saksa, inglise, hispaania, horvaatia, itaalia ja portugali ja prantsuse). 22. juuni 2014. Vaadatud 28. oktoobril 2018.
{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "GREETING OF THE HOLY FATHER, Jorge Basadre Institute (Puerto Maldonado)". vatican.va (saksa, inglise, hispaania, itaalia, poola ja portugali ja prantsuse). 19. jaanuar 2018. Vaadatud 28. oktoobril 2018.
{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Paavst Franciscuse jutlus 1. jaanuaril 2022. Vatikani koduleht
- ↑ Aleksander Krjukov: Paavst Franciscus kutsus üles lõpetama naistevastast vägivalda. ERR. 1. jaanuar 2011.
- ↑ "Antonio Spadaro intervjuu paavstiga". vatican.va (saksa, inglise, hispaania, itaalia ja portugali ja prantsuse). September 2013. Vaadatud 28. oktoobril 2018.
{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Paavsti kõne diplomaatilisele korpusele Vatikanis 10. jaanuar 2022
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Vatikani koduleht (inglise keeles)