Ferenc Münnich

Ferenc Münnich (18. november 1886 Seregélyes – 29. november 1967 Budapest) oli Ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane.

Ta osales Esimeses maailmasõjas Austria-Ungari armees, langes 1915. aastal idarindel Vene vägede kätte sõjavangi. Viibis Tomskis sõjavangide laagris, kus astus 1917. aastal Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Tööliste (bolševike) Parteisse, kus ta organiseeris ungari grupi. Permis moodustas ta ungarlastest koosneva internatsionaalse rühma, sõdis Uuralis koos Punaarmeega valgete vastu.

Novembris 1918 pöördus Münnich tagasi Ungarisse. Pärast Ungari Nõukogude Vabariigi loomist 1919. aasta märtsis osales ta Ungari Punaarmee ja punamiilitsa loomisel. Punavõimu kukutamise järel emigreerus Münnich Austriasse, seejärel viibis Tšehhoslovakkias ja Saksamaal. Aastatel 1922–1936 elas ta Nõukogude Liidus, kus oli juhtivatel töökohtadel majanduses. Aastatel 1936–1939 osales ta Hispaania kodusõjas, kus oli 13. internatsionaalse brigaadi Rákosi pataljoni komissar. Võitles Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelises sõjas Punaarmee koosseisus.

Pöördus 1945. aastal Ungarisse tagasi, astus sama aasta oktoobris Ungari Kommunistlikku Parteisse. Oli Budapesti politseiülem. Aastatel 1949–1951 oli ta Ungari saadik Soomes, 1951–1954 Bulgaarias. Septembrist 1954 augustini 1956 oli ta saadik Nõukogude Liidus. 1956. aasta augustist oktoobrini oli ta saadik Jugoslaavias.^[1] 27.–31. oktoobril kuulus ta siseministrina Imre Nagy valitsusse. Põgenes 1. novembril koos János Kádáriga Nõukogude Liitu, kus veenis Nõukogude juhtkonda Ungari sündmustesse sõjaliselt sekkuma. Pärast Ungari ülestõusu mahasurumist pöördus ta 4. novembril Ungarisse tagasi ning ennistati siseministriks ning sai samuti ka kaitseministriks, olles mõlemal ametikohal kuni 1. märtsini 1957. Kaitseminister oli ta kuni 1958. aasta jaanuarini. Sel ajal tegeles ta ka Töölismiilitsa loomisega. 28. jaanuarist 1958 kuni 13. septembrini 1961 oli ta Ungari Rahvavabariigi Ministrite Nõukogu esimees,^[2] 1961–1965 riigiminister.^[3]

Viited