Füüsika (õppeaine)

Füüsika on õppeaine, milles õpetatakse füüsika alg- ja põhiteadmisi. Füüsika on kohustuslik õppeaine paljudes maades.

Eestis leiavad füüsika-alased teadmised kajastamist ka geograafia, koduloo ja loodusõpetuse tundides. Füüsika kuulub põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava ning põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava koosseisu kohustusliku ainena.

Füüsika tavakoolis 9. klassi lõpuks

Füüsika õpetamise eesmärgid põhikoolis on järgmised:

• õpilane omandab füüsikast lähtuvalt teadmisi loodus- ja tehisobjektidest ning nende muutustest;
• omandab teadmisi füüsika keelest ja mõistete süsteemist; teaduslikust meetodist ja mudeli tähtsusest loodusobjektide uurimisel;
• õpib tundma füüsikateadmiste rakendusvõimalusi füüsikas jt õppeainetes, tehnikas, olmes ja loodushoius; lokaalseid ja regionaalseid tehnilisi seadmeid ning tehnoloogiaid füüsikalisest aspektist;
• mõistab isiksuse osa füüsika arengus;
• väärtustab füüsikateadmisi seoses erinevate elukutsetega;
• õpib lugema ja mõtestama lihtsat loodusteaduslikku teksti, sellest ning teatmeteostest füüsikateavet leidma;
• õpib füüsikalisi nähtusi ja objekte kirjeldama, seletama ja ennustama, füüsika-alast teksti looma;
• märkab looduse ja olmega seotud probleeme, mida saab seletada ning lahendada füüsikateadmiste abil.

Põhikoolis käsitletakse peamiselt järgmisi füüsika valdkondi: valgusõpetus, mehaanika, soojusõpetus, elektriõpetus ning aatomi- ja universumiõpetus.

Põhikooli lõpetaja oskused

• õpilane oskab vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt;
• kasutada mõisteid ja seoseid loodus- ja tehnikanähtuste kirjeldamisel, seletamisel ning ennustamisel;
• leida teatmeteostest füüsikateavet;
• lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades õpitud seoseid;
• kasutada füüsikaliste suuruste tabeleid;
• koostada skeemi järgi katseseadet;
• kasutada mõõteriistu;
• viia läbi ohutult lihtsamaid katseid;
• töödelda mõõtmistulemusi ja teha katsetulemuste põhjal järeldusi.

Füüsika gümnaasiumi lõpuks

Füüsika õpetamise eesmärgid gümnaasiumis on järgmised:

• õpilane omandab alused nüüdisaegse põhjuslik-tõenäosusliku füüsikalise maailmapildi kujunemiseks;
• süvendab ja laiendab teadmisi füüsika keelest ja mõistete süsteemist ning õpib neid kasutama füüsikaliste nähtuste ja objektide kirjeldamiseks, seletamiseks ning ennustamiseks;
• teadvustab teaduslike mõistete kujundamise viise ja meetodeid ning rakendab neid uute teadmiste omandamisel;
• arendab kriitilist mõtlemist;
• süvendab vaatlus- ja eksperimenteerimisoskusi;
• süvendab mõõtmisvahendite kasutamise oskusi;
• mõistab füüsika seost tehnika ja nüüdisaegse tehnoloogiaga ning integratsiooni teiste teadustega;
• säilitab positiivse hoiaku füüsika kui õppeaine ja kultuurifenomeni suhtes;
• tutvub ideede «draamadega» ja isiksuse osaga füüsika arengus;
• mõistab füüsika humanitaarset külge;
• teadvustab vajadust käsitseda tehnilisi ja tehnoloogilisi seadmeid ennast ja neid säästes;
• kujundab füüsikateadmiste ja -oskuste alusel elu ja elukeskkonna säilimiseks vajalikud väärtushinnangud, tegutseb loodust säästvalt.

Gümnaasiumis käsitletakse peamiselt järgmisi füüsika valdkondi: mehaanika, soojusõpetus, elektromagnetism, optika, aine struktuur ning kosmoloogia.

Gümnaasiumi lõpetaja oskused

• õpilane oskab vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt;
• kasutada mõisteid, seadusi ja teooriaid loodus- ja tehnikanähtuste seletamisel;
• eristada teaduslikku ja pseudoteaduslikku maailmakäsitust;
• lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades õpitud seadusi ja valemeid, vormistada lahendusi;
• leida infot teatmeteostest ja füüsikaliste suuruste tabelitest;
• planeerida katset;
• koostada skeemi järgi katseseadet;
• kasutada mõõteriistu;
• ohutult läbi viia lihtsamaid katseid;
• töödelda mõõtmistulemusi ja teha katsetulemuste põhjal järeldusi;
• hinnata mõõtemääramatust;
• lahendada probleemülesandeid.

Vaata ka

• Loodusõpetus
• Füüsika
• Reaalteadused