Evar Saar
| Evar Saar | |
|---|---|
 Evar Saar (2008) | |
| Sündinud | 16. august 1969 |
| Haridus | BA, MA, PhD |
| Alma mater | Tartu Ülikool |
| Abikaasa | Mariko Faster[1] |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | keeleteadus, kohanimeteadus |
| Töökohad | Võru Instituut |
| Doktoritöö | "Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem" (2008) |
| Doktoritöö juhendaja | Karl Pajusalu |
| Tunnustus | Valgetähe V klassi teenetemärk |
Evar Saar (võru keeles Saarõ Evar; sündinud 16. augustil 1969 Sõmerpalu vallas[2]) on võru keeleteadlane, luuletaja ja keeleaktivist. Nimeteadlasena uurib ta peamiselt Vana-Võromaa kohanimesid.[3]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Evar Saar on lõpetanud 1984. aastal Osula 8-klassilise kooli[2] ja 1987. aastal Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Võru 1. Keskkooli.[4]
1987. aastal astus ta Tartu Riikliku Ülikooli ja lõpetas selle 1996. aastal bakalaureuseõppes ajakirjanduse erialal. Aastatel 1997–2001 õppis ta sealsamas magistriõppes eesti ja läänemeresoome keeleteadust (1997–2001), tema magistritöö käsitles Räpina ja Vastseliina kohanimesid. 2008. aastal sai ta filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga "Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem".[4] Ta on üliõpilasseltsi Veljesto vilistlane.[5]
Teaduskarjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on alates 1995. aastast töötanud Võru Instituudis.[4] Võru keele olukorra parandamiseks on mh ta propageerinud Võrumaal kakskeelsete siltide ja kohanimede kasutamist.[6]
Saar on üks Eesti kohanimeraamatu autoreid ning alates 2005. aasta märtsist Kohanimenõukogu liige.[7][8]
Ta on olnud Võro Selts VKKF-i esimees[9] ja kuulub võrukeelse Uma Lehe toimetuskolleegiumisse.[10]
Luuletajana
[muuda | muuda lähteteksti]2014. aastal ilmus tema esimene võrukeelne luulekogu "Kõnõla mõtsan mädänü puuga".[11]
2024. aastal lisandus sellele teine kogu "Tsirgukiil".[12]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on abielus keeleteadlase ja nimeuurija Mariko Fasteriga.[13]
Saar on mahepõllumees.[3]
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- 2002 – "Võromaa kotussõnimmist" (koostaja koos Mariko Fasteriga). Võro Instituut.
- 2003 – "Nimekorralduse analüüs" (koostaja koos Eve Alenderi, Kariti Henno, Annika Hussari ja Peeter Pälliga). Eesti Keele Sihtasutus. ISBN 9789985790526
- 2009 – "Võrumaa kohanimed". Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 9789949190430
Luulekogud
[muuda | muuda lähteteksti]- 2014 – "Kõnõla mõtsan mädänü puuga". Vahtsõ-Horma talu. ISBN 9789949338405
- 2024 – "Tsirgukiil. Luulõtuisi aastist 2014-2024." Vahtsõ-Horma talu. ISBN 978-9916-2730-9
Teadusartikleid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Võru nime päritolust, Keel ja Kirjandus 7/2009
- "Veel kord mulkide rumalusest", Keel ja Kirjandus 11/2017 (koos Taavi Pae ja Kersti Lustiga)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Helgi Leesment (19. september 2008). "Võrukestest teadlased külastasid Kanadat ning kõnelesid kohanimedest". Estonian World Review. Vaadatud 26. novembril 2020.
- 1 2 Heljo Saar (koostaja; 2012). Sõmmõrpalu vallakoolid ja Osula kool. Pühendatud kooli 250. aastapäevale. AS Võru Täht, lk 405. ISBN 9789949303298
- 1 2 Ave Mattheus (september 2015). "Võru liikumisest sündinud?". Looming. Vaadatud 6. septembril 2022.
- 1 2 3 Evar Saar Eesti Teadusinfosüsteemis
- ↑ "EYS Veljesto liikmed". EYS Veljesto. Vaadatud 30. septembril 2020.
- ↑ "Võru instituut tahab võrukeelseid teeviitasid". Eesti Päevaleht. 21. märts 2006. Vaadatud 3. august 2023.
- ↑ "Kohanimenõukogu liikmed". Eesti Keele Instituut. Vaadatud 1. august 2023.
- ↑ "Kohanimenõukogu nimetamine". Eesti Keele Instituut. Vaadatud 1. august 2023.
- ↑ "Võru Keele ja Kultuuri Fond". Võru Keele ja Kultuuri Fond. Vaadatud 3. august 2023.
- ↑ "Toimõndus". Uma Leht (võru keeles). Vaadatud 3. august 2023.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Tiia Allas (9. september 2014). Suhtõn kotussõ, maa ja keelega. Uma Leht (nr 18).
- ↑ "Järgmises võru jututares tutvustatakse kaht uut võrukeelset raamatut". Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. 27. november 2024. Vaadatud 30. märts 2026.
- ↑ Helgi Leesment (19. september 2008). "Võrukestest teadlased külastasid Kanadat ning kõnelesid kohanimedest". Estonian World Review. Vaadatud 4. märtsil 2022.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Evar Saar Eesti Teadusinfosüsteemis
- "Evar Saar: Loomuliku kakskeelsuseni", Delfi, 17. oktoober 2007
- Evar Saar "„Agenda parva“ tiêeb sinno ensas". Sirp, 25. november 2022
- Liana Allas. "Kuidas ja millal tekkisid perekonnanimed? Kohanimed? Millised hüüdnimed olid metsavendadel?". Võrumaa Teataja, 1. oktoober 2022