Erna Viitol

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Erna Viitol (10. mai 1920 Lõve vald, Ala11. november 2001[1]) oli eesti skulptor.[2]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Erna Viitol sündis Valgamaal Lõve vallas Helme kihelkonnas Ala (praegu Liva) külas taluniku perekonnas. Ta õppis Tõrvas Patküla algkoolis ja aastatel 19341937 Tõrva Gümnaasiumis. 1939. aastal sooritas ta eksternina eksamid Tartu Poeglaste Gümnaasiumi juures ning läks siis Rootsi, kus õppis Stockholmi lähedal Viggbyholmi Örjarsgårdeni vabakoolis võõrkeeli, kunstiajalugu, akvarelli ja skulptuuri. Tema esimeseks kunstiõpetajaks oli Victor Penzias, kelle juhendamisel algasid ka modelleerimistunnid.

Kodumaale naasnud, käis ta aasta Tallinna Toitlustustehnikumis, astus aastal 1943 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli (hiljem Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut, seejärel Eesti Riiklik Kunstiinstituut) skulptuuri erialale, lõpetades õpingud 1950. aastal.

Alates 1956. aastast vabakunstnik.

Kunstnike liidu liige alates 1959. aastast.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Viitol on viljelenud vabaplastilisi kompositsioone, keraamikat ja portreeskulptuuri. Realistliku põhilaadiga figuraalsed kompositsioonid 1950. aastate loomingus ("Kettaheitja", "Külvaja", "Torupillimängija", "Lambapügaja", "Tüdruk kukega", "Maisikasvataja") asendusid 1960.–1970. aastail ajastuomases stilisatsioonis dekoratiivsema loominguga ("Hommik" (Pelgulinna Sünnitusmaja), "Tüdruk tuviga" (Tallinna Pioneeride Palee), "Kalurid" (Kirovi kalurikolhoosi skulptuuripark), "Ema lapsega".

Ta on loonud tuntud kultuuriinimeste Heino Kiige, Lilli Prometi, Aino Kalda, Ellen Niidu, Soome veterinaariateadlase, professor Hakon Westermarki, Dresdeni ooperiteatri solisti Horand Friedrichi jt portreid, ta on portreteerinud ka perekonnaliikmeid ja inimesi lähedasest suhtlusringist. Viitoli teoseid on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ning Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudes, erakogudes ja Helsingi Veterinaariakolledžis. 2000. aastal püstitati Valgamaale Riidaja külla Ants Tauli torupillimuusika keskuse õuele Erna Viitoli pronksskulptuur “Torupillimängija”. 31. juulil 2009 avati Ungaris Kiskőrösi linnas Sándor Petőfi muuseumi aias Petőfi tõlkijatele pühendatud skulptuuride pargis Viitoli loodud Ellen Niidu pronksbüst.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Erna Viitoli emapoolne vanaisa oli 1860. aastate rahvusliku liikumise ettevõtmistes aktiivselt osalenud Helme koolmeister ja kirjamees Märt Jakobson (1828–1904), isapoolne vanaisa Jaan Proosa oli Lõve kooli juhataja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]