Stanisław Kierbedź
Stanisław Kierbedź (vene Станислав Валерианович Кербедз; 10. märts 1810 Nowy Dwór, Panevėžysi lähedal, Vilno kubermang – 19. aprill 1899 Varssavi) oli poola päritolu Venemaa insener ja sillaehitaja. Insener-kindralleitnant[1] (1868). Tõeline salanõunik (1881).
Haridustee ja akadeemiline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas gümnaasiumi Kovnos. Aastatel 1826–1828 õppis matemaatikat ja füüsikat Keiserlikus Vilna ülikoolis. 1831. aastal lõpetas ta Teedeinseneride korpuse instituudi Peterburis. Aastatel 1837–1849 töötas samas õppejõuna.
Tehnorajatised[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1842–1850 ehitas Kierbedź Peterburis Neeva jõele enda projekteeritud esimese alalise silla – Blagoveštšenski silla, mille eest keiser Nikolai I ülendas ta kindralmajoriks.
Aastatel 1852–1862 ehitatud Peterburi–Varssavi raudteele projekteeris ja ehitas Kierbedź mitu silda, sealhulgas Tsaari-Venemaa territooriumil rajatud esimese metallist raudteesilla (raudteesilla üle Luga jõe Preobraženskaja raudteejaama juures, valmis 1857) ja Daugavpilsi raudteesilla (valminud 1862).
Aastatel 1858–1864 ehitati tema projekti järgi esimene alaline sild üle Wisła jõe Varssavis (Aleksandri sild).
1870. aastatel etendas ta juhtivat osa Peterburi meresadama ja Merekanali rajamisel.
8. augustil 1891 läks ta riigiteenistusest erru ja asus elama Varssavisse.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1851. aastal valiti ta Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks ja 1858. aastal auliikmeks.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vennapoeg Stanisław Kierbedź oli samuti insener.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Stanisław Kierbedź |