Rahvusarhiiv
Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1. jaanuaril 1999[1] ja mille põhiülesanne on asutuste või isikute poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu võimaldamine ja nende kasutamise korraldamine.[2] Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus üksustega Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Valgas.[3]
Rahvusarhiivi peahoone Noora asub Tartus aadressil Nooruse 3.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvusliku arhiivisüsteemi loomist alustati Eesti Vabariigi algusaastatel. 3. märtsil 1920 tuli kokku arhiivikomisjon, mille algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana Tartus Riigi Keskarhiiv ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana Tartus Riigiarhiiv.[1] 1935. aastal võeti vastu arhiiviseadus, mis tugevdas arhiivi rolli ühiskondlikult oluliste dokumentide säilitajana.[1]
Nõukogude perioodil läks arhiivide juhtimine Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kätte.[1] Endised keskarhiivid jätkasid tööd, suuremates linnades tegutsenud endised maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks. 1990. aastate alguses taastati arhiivide iseseisev majandamine ja 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1. jaanuaril 1999 tegevust Rahvusarhiiv. Rahvusarhiiv hakkas hõlmama ajalooarhiivi Tartus, riigiarhiivi ja filmiarhiivi Tallinnas ning 15 maa-arhiive Eesti maakonnakeskustes.[1]
1. jaanuarist 2012 kehtib Eesti avalikele arhiividele järjekorras kolmas arhiiviseadus. See on peamine rahvusarhiivi tegevust reguleeriv õigusakt koos arhiivieeskirja ja Rahvusarhiivi põhimäärusega.
Alates 2017. aastast on Rahvusarhiivi koosseisus üksused Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Valgas. Rahvusarhiiv on riikliku arhiivisüsteemi keskus, juhtides ja arendades arhivaalide kogumist, säilitamist ja kasutusse toomist.
Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvusarhiiv tegutseb Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas. Rahvusarhiivi juhib riigiarhivaar, kelleks on alates 2000. aastast olnud Priit Pirsko.[1][4]
Nõuandva koguna koordineerib Rahvusarhiivi tegevust arhiivinõukogu:
- Kristi Vinter-Nemvalts, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler, arhiivinõukogu esimees
- Aadu Must, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, arhiivinõukogu aseesimees
- Janne Andresoo, Eesti Rahvusraamatukogu direktor
- Küllo Arjakas, Tallinna Linnaarhiivi juhataja
- Toomas Hiio, Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi direktori asetäitja
- Liivi Karpištšenko, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna nõunik
- Hille Oidema, MTÜ Eesti Arhivaaride Ühingu juhatuse liige
- Priit Pirsko, riigiarhivaar
- Fred Puss, Eesti Isikuloo Keskuse juhataja
- Tarvi Sits, Kultuuriministeeriumi kantsler
- Hagi Šein, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi professor
Ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Ühtlasi kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse.[3]
Rahvusarhiivi peamised ülesanded on:
- koguda ühiskonnale olulist dokumenteeritud teavet
- pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist
- hoida kogusid heades säilitustingimustes
- juhendada asutusi dokumentide haldamisel ja hoidmisel
- osaleda riigi elektroonilise dokumendihalduse arendamisel
- võtta vastu digitaalarhivaale
Kogud[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvusarhiivi kogud hõlmavad:
- umbes 10 miljonit arhivaali (vanim 1240. aastast)
- umbes 25 miljonit digitaalkujutist veebis
- 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi (vanimad 1908. aastast)
- enam kui pool miljonit fotot (vanimad 19. sajandist)
- ligi 150 000 kaarti (vanim 17. sajandi esimesest poolest)
- teadaolevalt 2200 pitserit
- umbes 1500 pärgamentdokumenti
Noora[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Noora
Rahvusarhiivi uus peahoone Noora Tartus aadressil Nooruse 3 sai nurgakivi 15. aprillil 2015 ja hoone avati pidulikult 1. veebruaril 2017. Kuuekorruselise hoone krundi suurus on 13 599 m², üldpinda on 10 708 m², mahutavus 50 000 m³, hoidlapinda on 5800 m² ning 26 hoidlat mahutavad u 43 000 riiulimeetrit arhivaale.[5]
Noora arhitektid on Sander Aas ja Illimar Truverk. Arhiivihoone projekt valmis kolme arhitektuuribüroo – Asum Arhitektid OÜ, Arhitekt11 OÜ ja Vaikla Stuudio OÜ – koostöös. Ehitustööde tellija oli Riigi Kinnisvara AS, ehitas YIT Ehitus.[5]
Uude hoonesse viidi kõik Juhan Liivi tänava arhiivihoone kogud, Kuressaare ja Haapsalu osakondade kogud ning Tallinnas Tõnismäel asunud kogud. Samuti koliti ümber osa Tallinnas Maneeži ja Madara tänava arhiivihoonetes säilitatud arhivaalidest.[6]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Ajalugu. Rahvusarhiivi veebisait.
- ↑ Arhiiviseadus. RT I, 13.03.2019, 33.
- ↑ 3,0 3,1 Asutusest. Rahvusarhiivi veebisait.
- ↑ Priit Pirsko Eesti Teadusportaali andmebaasis.
- ↑ 5,0 5,1 Noora. Rahvusarhiivi veebisait.
- ↑ Rahvusarhiivi kolimise eelinfo