Puulõige

Puulõige on vanim graafikatehnika. Tegemist on kõrgtrükiga ja trükkimisel kasutatakse puuplaati. Kuulub koos puugravüüriga ksülograafia tehnikate hulka.

Tehnika[muuda | muuda lähteteksti]

Trükivormiks võetakse piki süüd lõigatud puuplaat.
Trükivormile joonistatakse kujutis.
Joonistatud kontuuri ääred lõigatakse välja noaga, suuremate pindade puhul kasutatakse peitlit.
Kontuur kaetakse trükivärviga ja kokkupuutes paberiga jätab puuplaat musta (oleneb kasutatud trükivärvi värvist) trükijälje.
Võimalik on kasutada mitut plaati ja erinevaid trükivärve, et saavutada mitmevärviline ja detailirohke teos.

Iseloomulik[muuda | muuda lähteteksti]

Iseloomulikuks on tugevad jooned ja pindade kontrastid. Suuremate pindade puhul jätab tõmmisele jäljed ka puusüü. Puulõikeplaat annab ligi 1000 tõmmist.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Puulõige võeti kasutusele paberi tootmise algusega samal ajal. Hiinas praktiseeriti ksülograafiat piltide ja tekstide paljundamisel juba 7. sajandil, seitsesada aastat varem kui Euroopas. Puulõikes raamatu kuldajastu oli Hiinas 10.–12. sajandil. Hiljem tekkis seal värviline puulõiketehnikas raamat, millest vanim teadaolev eksemplar pärineb aastast 1340. Värvilise puulõike õitseag kestis Hiinas 16. sajandini. Hiinast levis puulõikeraamat Jaapanisse ja Koreasse. Euroopas valmistati puulõiketehnikas kõigepealt usulisi pilte ja mängukaarte.

Algus tehti 6. sajandil Hiinas, kus seoses budismi levikuga hakati palvetekste puutemplite abil paljundama.
14. sajand. Puulõikekunst jõudis seoses paberivalmistamise oskuse levikuga Euroopasse.
15. sajand. Sai alguse raamatute illustreerimine puulõigetega ning sajandi lõpuks arenes tehnika juba iseseisvaks kunstivormiks.
Puulõike kõrgaeg oli 15. ja 16. sajandi vahetus, mil puuplaadil paljundamise vastu hakkasid huvi tundma mitmed nimekad maalikunstnikud – Albrecht Dürer (1471–1528), Lucas Cranach vanem (1472–1553), Hans Holbein noorem (1497–1543).
16. sajandi II pool. Uued graafikamenetlused (vaselõige, ofort) surusid puulõike odavate rahvaväljaannete piltideks. Luksuslikes raamatutes kasutati puulõiget vaid vinjettide ja initsiaalide tarbeks, illustreerivaid tahvleid hakati valmistama vaselõikes.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]