1206. aasta esimene Holmi lahing
|
See artikkel räägib lahingust ja linnuse piiramisest, kus ründajaks olid Riia piiskopi väed; hiljem samal aastal toimunud Holmi lahingu kohta, kus ründajaks olid Polotski vürsti väed, vaata artiklit 1206. aasta teine Holmi lahing. |
| 1206. aasta esimene Holmi lahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Liivi ristisõjast | |||
| Toimumisaeg | 1206 juuni | ||
| Toimumiskoht | Holm, Liivimaa (tänapäeva Läti) | ||
| Tulemus | Riia piiskopi vägede võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
1206. aasta esimene Holmi lahing oli juunis Holmi saarel Riia piiskopi ja liivlaste vägede vahel toimunud lahing, mida on kirjeldatud Henriku Liivimaa kroonikas.
Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]
1205. aastal suure ristisõdijate väega Liivimaale saabunud piiskop Albert tõhustas nende sõjajõu toel oma seni suhteliselt ebakindlat kontrolli ristitud Väina liivlaste alade üle. Olukorraga mitte leppinud Holmi liivlased ülik Ako juhtimisel hakkasid 1206. aastal organiseerima sõjakäiku piiskopi baasiks olnud Riia linna hävitamiseks. Polotski vürsti juurde läkitatud saadikud veensid teda liituma Riia-vastase aktsiooniga kurtes talle, et piiskop Alberti võim on liiga vägivaldne ja uus usk väljakannatamatu. Pärast ristisõdijate Saksamaale lahkumist ootamatult rünnata lootnud vürst aga loobus oma plaanist, kui sai teada, et Polotskis viibinud Alberti saadikud olid vandenõu avastanud ja käskjala juba hoiatusega Riiga saatnud. Nüüd otsustas ta tüliküsimuse lahendamiseks korraldada mitmepoolsed läbirääkimised. 30. mail Ogre jõe ääres toimunud nõupidamisele piiskop aga kedagi ei saatnud ja kohale tulnud liivlased otsustasid Riia ründamise kasuks.[2]
Ühisvägi, millega liitus lisaks Väina liivlastele ka turaidalasi ja leedulasi, kogunes Holmi linnuse juurde, tappes seal viibinud piiskopi preestri koos tema kaaskonnaga ja tehes sealt rüüsteretki Riia suunas. Peagi otsustas osa neist, tõenäoliselt leedulased, kuna kroonikas neid hilisemates sündmustes enam ei mainita, lahkuda. Sellest kuulda saanud Albert kogus kiiresti ristisõdijatest, Mõõgavendade ordu liikmetest ja Riia liivlastest väe, mis liikus 4. juunil laevadega Holmi alla.[3]
Lahing[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast mõningast kõhklust neid kaldal ootavate liivlaste suurt hulka nähes hüpati siiski paatidest välja ja asuti eesotsas orduvenna Arnoldiga pealetungile. Liivlased vastasid nende pihta odade ja kivide heitmisega, kuid ründajatel õnnestus kõigepealt vallutada kaldapealne ja siis jätkunud lahingus lüüa vastased põgenema. Osad liivlastest põgenesid üle jõe ujudes, teised taandusid linnusesse. Kokkupõrkes sai surma Riia-vastase sõja algataja Ako, kelle pea võidu märgina kohe koos Riiga tagasi pöördunud haavatutega piiskopile saadeti.[1]
Piiramine[muuda | muuda lähteteksti]
Järgnevalt asus kristlaste vägi linnust piirama. Seesolijatest jagu saamiseks kasutati ambe, millega lasti linnusekantsi kaitsjaid, ja kiviheitemasinaid, millega loobiti linnusesse kive ja tuld. Piirajatel õnnestus süüdata ka linnusemüüri puitosad. Suurte kaotuste tõttu andsid liivlased lõpuks alla. Turaidalastega sõlmiti rahu ja neil lasti vabalt lahkuda, kuid Holmi liivlaste juhid viidi Riiga ja pandi seal ahelatesse.[1]
Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
Võiduga sai piiskop Albert tugeva Holmi linnuse taas oma kontrolli alla, võimaldades nii mitte ainult oma vägedel seal varjuda, vaid takistades ühtlasi ka vastastel seal enda kindlustamist. Ako tapmine ja teiste Holmi ülikute vangistamine murdis Holmi liivlaste aktiivse vastupanu. Kui hiljem samal aastal Holmil uus kokkupõrge toimus, siis sealsed liivlased enam piiskopi vägede vastu välja ei astunud.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982.