Juhan Jaik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:86BD:2E80:4407:492:FD2:A595 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Castellum.
Märgis: Tühistamine
18. rida: 18. rida:
* Luulekogu "Rõuge kiriku kell" ([[1924]])
* Luulekogu "Rõuge kiriku kell" ([[1924]])
*novellikogu "Kaamelid pasunapuhujatega" ([[1928]])
*novellikogu "Kaamelid pasunapuhujatega" ([[1928]])
* Noorsooraamatud ja -kogumikud "Uhhuu jutustused" ([[1929]]), "[[Kaarnakivi]]" ([[1931]]), „Vanapagan ja seitse venda“ ([[1932]]), „Vanaisa kasukas“ (1933), „Tondijutud“ ([[1936]]), „Hunt“ ([[1942]]), „Nõiutud Tuks“ ([[1944]]) jt.
* Noorsooraamatud ja -kogumikud "Uhhuu jutustused" ([[1929]]), "Kaarnakivi" ([[1931]]), „Vanapagan ja seitse venda“ ([[1932]]), „Vanaisa kasukas“ (1933), „Tondijutud“ ([[1936]]), „Hunt“ ([[1942]]), „Nõiutud Tuks“ ([[1944]]) jt.
* Jutustuste triloogia "Pombi ja Üdsimärdi nõiad" (1932), „Pombi ja esivanemate kuld“ ([[1934]]), „Pombi ja Siukuningas“ (1934)
* Jutustuste triloogia "Pombi ja Üdsimärdi nõiad" (1932), „Pombi ja esivanemate kuld“ ([[1934]]), „Pombi ja Siukuningas“ (1934)
* Jutustus „Juudasoo“ (1934)
* Jutustus „Juudasoo“ (1934)

Redaktsioon: 26. detsember 2021, kell 18:24

Perekond Jaigi hauasammas Rahumäe kalmistul

Juhan Jaik (1. jaanuar (vkj)/ 13. jaanuar 1899 Sänna mõis, Võrumaa10. detsember 1948 Stockholm) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.

Elulugu

Juhan Jaik sündis Rõuge vallas Sännas mõisatöölise pojana ning kasvas üles Tsooru vallas Roosikul ja Luhametsas. Ta lõpetas 1913. aastal Tsooru ministeeriumikooli ning hiljem tegeles pideva enesetäiendamisega. 1915. aastal saadeti ta poliitilistel põhjustel Võrumaalt välja ning elas aastatel 19151917 Volga-äärsetes linnades asumisel.

Tagasitulnuna läbis Jaik Tallinnas ohvitserikursuse ja võitles Vabadussõjas. Hiljem töötas ta ajakirjanikuna Päevalehe, Postimehe ja Kaitse Kodu! toimetuses ning aastatel 19361940 haridusministeeriumis vabaharidustöönõunikuna. Jaik oli ka Eesti raamatu aasta peasekretär. 1934–1938 oli Juhan Jaik Autorikaitseühingu esimees. Ühing kirjastas ka mõned tema teosed.

Ta põgenes koos perekonnaga Suure põgenemise lainega 1944. aastal Saksamaale, sealt edasi Rootsi. Juhan Jaik suri 1948. aastal ajukasvaja tõttu, ta maeti 1990. aastal ümber Tallinna Rahumäe kalmistule.

Looming

Alates 1924. aastast avaldas ta luulekogu, lühiproosat, romaane, näidendeid, muinasjutte, lastejutte ja -luulet. Tema loomingu paremik on rahvapärimuslikud ja koduainelised "Võrumaa jutud" (19241933).

Nõukogude okupatsiooni ajal Eestis lasteraamatu sildi all tsensuuri läbinud valikkogus „Kaarnakivi“ (1980) leidub läbisegi nii lastele kui ka algselt täiskasvanutele kirjutatud jutte ning seetõttu on kogumik ebaühtlane.

Käsikirjas säilinud mälestused pagulasaastaist ilmusid esmakordselt 1999. aastal.

Teoseid

  • Luulekogu "Rõuge kiriku kell" (1924)
  • novellikogu "Kaamelid pasunapuhujatega" (1928)
  • Noorsooraamatud ja -kogumikud "Uhhuu jutustused" (1929), "Kaarnakivi" (1931), „Vanapagan ja seitse venda“ (1932), „Vanaisa kasukas“ (1933), „Tondijutud“ (1936), „Hunt“ (1942), „Nõiutud Tuks“ (1944) jt.
  • Jutustuste triloogia "Pombi ja Üdsimärdi nõiad" (1932), „Pombi ja esivanemate kuld“ (1934), „Pombi ja Siukuningas“ (1934)
  • Jutustus „Juudasoo“ (1934)
  • Lastejuttude kogumik "Pajupill" (1937)
  • novellikogu "Kuldne elu". Vadstena. 1946
  • Postuumne kogumik "Kaarnakivi" (koostanud Edvin Hiedel). Tallinn: Eesti Raamat, 1980
  • Postuumne kogumik "Tundmata palu" (koostanud Lauri Sommer, sisaldab ka esmatrükke) Kaarnakivi Selts, 2018

Välislingid