Uks: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 13. märts 2021, kell 18:07

See artikkel on arhitektuuri mõistest; Eesti filmi kohta vaata artiklit Uksed (film).

Uks on tarind, mille abil saab hoonesse või ruumi sissepääsu ja sellest väljapääsu võimaldamiseks mõeldud ava sulgeda. Selleks asetatakse uks nii, et ta sisse- ja väljapääsuava tihedalt kataks.

Sissepääsu ja väljapääsu sulgemist ukse abil nimetatakse ukse sulgemiseks, selle avamist ukse avamiseks.

Uks asub ukseavas. Seina küljes hoiavad seda tavaliselt uksehinged. Ukse avamise lihtsustamiseks on sellel ukselink. Maja välisuksel on tavaliselt uksekell või koputi, et külalised saaksid oma saabumisest märku anda. Uksel võib-olla aken või uksesilm. Samuti võib selle kohal olla valgmik.

Läbipääsu tõkestamiseks võib uksel olla üks või mitu lukku. Olles sisse- ja väljapääsu kohaks, võivad uksed olla ka valve all. Tähtsamate hoonete uste juures võib samuti olla auvalve ning erinevad asutused võivad palgal hoida uksehoidjat ehk portjeed.

Kunstipäraselt kujundatud sissekäiku võidakse nimetada portaaliks.

Akna- ja ukseavadesse paigaldatavaid aknaid ja uksi nimetatakse ehituses avatäideteks.

Materjalilt on uksed tavaliselt metallist, puidust või klaasist. Tule läbipääsu tõkestavat ust nimetatakse tuletõkkeukseks.

Uksetüübid

Uksi liigitatakse lähtudes:

Komponentide paigutusest
Ehitamismeetodist
Tööoperatsioonist
Kasutatud ehitusmaterjalidest^[1]

Uksetüübid komponentide paigutuse põhjal

Uksekomponentide paigutuse põhjal liigitatakse uksi järgmiselt:^[1]

Vertikaalse laudisega põõn-uksed

Laudised on vertikaalsed sidemed, mille külge on ühendatud horisontaalsed toed, mida nimetatakse põõnaks
Üldised mõõtmed põõnal on 100–150 mm laiust ja paksus 20–30 mm
Horisontaal-laudise üldmõõtmed on 100–200 mm laiust ja paksus 25–30 mm
Seda tüüpi uksi saab kasutada kitsastes avades^[1]

Diagonaaltoega põõn-uksed

Ukse tugevamaks muutmiseks on diagonaalsed põõnad, mis asuvad horisontaalsete põõnade vahel
Diagonaalid on 100–150 mm laiad ja 25–30 mm paksud
Diagonaalid paigaldatakse seestpoolt väljapoole suunaga, lastes sel vastavasuunalist koormust kanda, et uks ära ei vajuks
Seda tüüpi uksi saab kasutada laiemates avaustes^[1]

Laudis-, põõn- ja diagonaalraam-uksed

Seda tüüpi uksed on jäigemad
Diagonaalid on ühendatud põõna külge^[1]

Uksetüübid ehitusmeetodi põhjal

Ehitustööde meetodi järgi liigitatakse uksed 4 tüübiks:^[1]

Paneeluksed

Paneelustel on tahke südamik ja pehme südamik ning need on kaetud mõlemalt poolt vineeriga või spooniga. Tänapäeval on seda tüüpi uksi laialdaselt kasutusel, kuna neil on hea välimus, kerge konstruktsioon ja suurem vastupidavus.^[1]

On olemas kaht tüüpi paneeluksi:

Tahke südamikuga või lamineeritud südamikuga paneeluksed
Tahke südamikuga ukse põhiosa koosneb puidust südamiku ribadest, mis on liimitud kõrge rõhu tingimustes. Sarnaselt lamineeritud südamikuga liimitakse kõrgsurvega 25 mm laiused lauad

Need uksed koosnevad puitraamist koos sideraamiga, mis toestavad südamikku. Lõpuks liimitakse vineerplaadid ja ristribad mõlemal pool ust surve all kinni.^[1]

Raamitud paneeluksed

Need on väga tugevad ning laialdaselt kasutatavad uksed peaaegu igasuguste hoonete puhul
Paneelid on valmistatud puidust või vineerist, või A.C pleksiklaasist
Uksed võivad olla kitsad, ühe avaga, või kahepoolse ukse paneeliga^[1]

Klaasuksed

Klaasuksed on tavaliselt avalike hoonete siseseintes: haiglates, koolides jne
Ruumi sisemus on tänu klaasitud ustele kõrvalruumist nähtav, samuti läbib valgus ukse klaasitud osa
Võivad olla kas üleni klaasist uksed või osaliselt klaaspaneelidega uksed^[1]

Traat- ja võrkuksed

Traatuksed võimaldavad loomulikku ventilatsiooni, takistades samas putukate ja loomade sissepääsu. Neid uksi kasutatakse tavaliselt hotellides, restoranides ja sööke sisaldavates kappides.^[1]

Uksetüübid tööoperatsioonide alusel

Uksed liigitatakse tööoperatsioonide alusel järgmiselt:

Pöörduksed

Pöörduksed on eelistatud avalikes hoonetes, näiteks: muuseumid, pangad, raamatukogud, hotellid. Pöörduksed on energiasäästlikud ja vähendavad soojaleket.^[1]^[2]

Liuguksed

Liuguks libiseb juhtsoonel või siinides küljele. Ukseava võib katta üks või mitu libistatavat ust, sõltuvalt avausest.^[1]

Kiikuksed

Kiikuks on kasutusel näiteks baarides, aga ka muudes avalikes hoonetes. Kiikuks on raami külge kinnitatud kahekordse toimega vedruga, mis aitab uksel nii sisenedes kui ka väljudes tagasi ukseavasse vetruda.^[1]

Kerged teraslehtuksed

Ukseraam koosneb nurga- või T-sektsioonidest
Uks koosneb raua nurgaraamist, millel on 2 vertikaali ning vähemalt 3 horisontaalset detaili
Kerged terasplaadid keevitatakse ukseraami külge^[1]

Õõnesterasuksed

Nende uste tegemiseks kasutatakse õõnsaid terasetükke. Rööpad, raamid jne tugevdatakse keevitatud väikeste T- või I-sektsioonide sees.^[1]

Metallist, kaetud vineeruksed

Seda tüüpi uks on õõnesmetalluste ja puituste komposiitkonstruktsioon
Uks on ümbritsetud tihedalt paigaldatavast lehtmetallist, millel on tihedalt volditud liigendid, et vältida õhu ligipääsu, nii et ukse tuum ei süttiks. Nii toimib see tuletõkkena.^[1]

Ajalugu Eestis

Kunagised talude uksed olid lihtsakoelised, madalad, samas kõrge lävega, ukseava ulatus reeglina 100–120 cm kõrgusele ja oli sama lai, nii et siseneja pidi ühtaegu kummardama ja samas üle kõrge läve astuma. Tavaliselt koosnes uks püstlaudadest, mida sidusid põõnad, naelutatud tammest või kasest pulkadega. Ukse liigutamiseks kasutati puidust sagaraid või metallist hingesid. Lisaks oli kasutusel lükanduksi, kahe poolega uksi (väravaid) ja pooluksi. Viimast kasutati suitsu väljajuhtimiseks, samuti toimis ülemine osa aknana ja aitas loomade sissetungimist takistada.^[3]

19. sajandil hakati seoses saematerjali levikuga uksi katma kald- või kalasabamustrilise profileeritud laudisega, mis suurendas soojapidavust, tugevust ja tõrjus tõhusamalt vihma.^[3]

Uksed muutusid seejärel kõrgemaks, kuni 200 cm, samuti kaeti seina ja piirde vahelised praod laudadega.

20. sajandil võeti kasutusele sõrestikkonstruktsioon ja tahveldised.^[3]

Uksed on alati peegeldanud ajastu moodi ja stiili, nii leiab ka Eesti vanalinnade uste seas näiteid 16. sajandi renessansist, 17.–18. sajandi barokist, 19. sajandi klassitsismist, 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguses levinud historitsismist ja juugendist ning 1920ndatel Eestisse jõudnud funktsionalismist.^[3]

Pilte

Pärnu, Rüütli tn 1 hoone välisuks
Pärnu, Rüütli tn 3 hoone klassitsistlik välisuks
Tallinna Mustpeade maja välisuks
Tallinn, Kopli tn 101 hoone uks
Tallinn, Graniidi tn 24 elamu välisuks
Tallinna Kalju baptistikoguduse kiriku välisuks
Kõltsu mõisa peahoone uks
Sänna mõisa peahoone uks
Puurmani mõisa suure saali uks
Roti veskiveski aida uks
Iisaku muuseumi uks
Alajõe õigeusu kiriku uks

Vaata ka

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 https://theconstructor.org/building/types-of-doors-building-works/11898/
↑ Stromberg, Joseph (13.08.2014). "Do revolving doors actually save energy?". Vox. Vaadatud 13.03.2021.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 "Välisuks. Ajalugu, parandamine ja värvimine" (PDF). Muinsuskaitseamet. Vaadatud 13.03.2021.

[Constructor-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 https://theconstructor.org/building/types-of-doors-building-works/11898/

[2] Stromberg, Joseph (13.08.2014). "Do revolving doors actually save energy?". Vox. Vaadatud 13.03.2021.

[:0-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 "Välisuks. Ajalugu, parandamine ja värvimine" (PDF). Muinsuskaitseamet. Vaadatud 13.03.2021.

[1]

[2]

[3]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}}
 [[Pilt:Kalevi 30 välisuks, Tartu.JPG|pisi|[[Kultuurimälestis]]eks arvatud uks Tartus, Kalevi 30]]
-[[Pilt:Cesvaine loss 24.JPG|pisi|[[Cesvaine loss]]i peauks. Uksel on valmistatud täispuidust ja sellel on sepistatud hinged ning koputid. ]]
+[[Pilt:Cesvaine loss 24.JPG|pisi|[[Cesvaine loss]]i peauks. Uks on valmistatud täispuidust ja sellel on sepistatud hinged ning koputid. ]]
 '''Uks''' on [[tarind]], mille abil saab [[hoone]]sse või [[ruum]]i [[sissepääs]]u ja sellest [[väljapääs]]u võimaldamiseks mõeldud ava sulgeda. Selleks asetatakse uks nii, et ta sisse- ja väljapääsuava tihedalt kataks.
@@ 28. rida: / 28. rida: @@
 ====Vertikaalse laudisega põõn-uksed====
-* Laudised on vertikaalsed sidemed, mille külge on ühendatud horisontaalsed toed, mida nimetatakse põõnaks, nagu on näidatud joonisel allpool.
+* Laudised on vertikaalsed sidemed, mille külge on ühendatud horisontaalsed toed, mida nimetatakse [[Põõn|põõnaks]]
-* Üldised mõõtmed põõnal on 100–150&nbsp;mm laiused ja paksus 20–30&nbsp;mm.
+* Üldised mõõtmed põõnal on 100–150 mm laiust ja paksus 20–30 mm
-* Horisontaal laudise üldmõõtmed on 100–200&nbsp;mm laiused ja 25–30&nbsp;mm paksused
+* [[Horisontaallaudis|Horisontaal-laudise]] üldmõõtmed on 100–200 mm laiust ja paksus 25–30 mm
-* Seda tüüpi uksi saab kasutada kitsastes avades.<ref name="Constructor" />
+* Seda tüüpi uksi saab kasutada kitsastes avades<ref name="Constructor" />
 ==== Diagonaaltoega põõn-uksed ====
-* Ukse tugevamaks muutmiseks on diagonaalsed põõnad, mis asuvad joonisel näidatud põõnade vahel.
+* Ukse tugevamaks muutmiseks on [[Diagonaal|diagonaalsed]] põõnad, mis asuvad horisontaalsete põõnade vahel
-* Diagonaalid on 100–150&nbsp;mm laiad ja 25–30&nbsp;mm paksud.
+* Diagonaalid on 100–150 mm laiad ja 25–30 mm paksud
-* Diagonaalid tuleb paigaldada seestpoolt väljapoole nurgaga, et võtaks vastu koormusi, et uks ära ei vajuks.
+* Diagonaalid paigaldatakse seestpoolt väljapoole suunaga, lastes sel vastavasuunalist koormust kanda, et uks ära ei vajuks
-* Seda tüüpi uksi saab kasutada laiemates avaustes.<ref name="Constructor" />
+* Seda tüüpi uksi saab kasutada laiemates avaustes<ref name="Constructor" />
-==== Laudis-, põõn- ja diagonaalraamuksed ====
+==== Laudis-, põõn- ja diagonaalraam-uksed ====
-* Seda tüüpi uksed jäigemad.
+* Seda tüüpi uksed on jäigemad
 * Diagonaalid on ühendatud põõna külge<ref name="Constructor" />
@@ 47. rida: / 47. rida: @@
 ====Paneeluksed====
-Paneelustel, on tahke südamik ja pehme südamik, ning kaetud mõlemalt poolt vineeriga või spooniga. Nüüd on tänapäeval seda tüüpi uksi laialdaselt kasutusel, kuna neil on hea välimus, majanduslikult kerge konstruktsioon ja suurem vastupidavus.<ref name="Constructor" />
+Paneelustel on tahke südamik ja pehme südamik ning need on kaetud mõlemalt poolt [[Vineer|vineeriga]] või [[Spoon|spooniga]]. Tänapäeval on seda tüüpi uksi laialdaselt kasutusel, kuna neil on hea välimus, kerge konstruktsioon ja suurem vastupidavus.<ref name="Constructor" />
 On olemas kaht tüüpi paneeluksi:
-* Tahke südamikuga või lamineeritud südamikuga paneeluksed.
+* Tahke südamikuga või lamineeritud südamikuga paneeluksed
-* Tahke südamiku lukustuse ukse põhiosa koosneb puidust südamiku ribadest, mis on liimitud kõrge rõhu tingimustes. Sarnaselt lamineeritud südamikuga liimitakse kõrgsurvega 25&nbsp;mm laiused lauad.
+* Tahke südamikuga ukse põhiosa koosneb puidust südamiku ribadest, mis on liimitud kõrge rõhu tingimustes. Sarnaselt lamineeritud südamikuga liimitakse kõrgsurvega 25 mm laiused lauad
-Need uksed koosnevad puitraamist koos sideraamiga, hoidmaks südamikku. Lõpuks liimitakse vineerplaadid ja ristribad mõlemal pool ust surve all kinni.<ref name="Constructor" />
+Need uksed koosnevad puitraamist koos sideraamiga, mis toestavad südamikku. Lõpuks liimitakse vineerplaadid ja ristribad mõlemal pool ust surve all kinni.<ref name="Constructor" />
 ===== Raamitud paneeluksed =====
-* Need on väga tugevad ja annavad laitmatu ukse võrreldes hea välimusega. Need on laialdaselt kasutatavad uksed peaaegu igasuguste hoonete puhul.
+* Need on väga tugevad ning laialdaselt kasutatavad uksed peaaegu igasuguste hoonete puhul
-* Paneelid on valmistatud puidust või vineerist, või A.C pleksklaasist
+* Paneelid on valmistatud puidust või vineerist, või A.C [[Pleksiklaas|pleksiklaasist]]
-* Uksed võivad olla kitsad ühe avaga, või kahepoolse ukse paneeliga.<ref name="Constructor" />
+* Uksed võivad olla kitsad, ühe avaga, või kahepoolse ukse paneeliga<ref name="Constructor" />
 ==== Klaasuksed ====
-* Klaasuksed on tavaliselt siseseintes, või haiglates, koolides jne.
+* Klaasuksed on tavaliselt avalike hoonete siseseintes: haiglates, koolides jne
-* Ruumi sisemus on klaasitud uste abil nähtav ja valgus läbib ka ukse klaasitud osast.
+* Ruumi sisemus on tänu klaasitud ustele kõrvalruumist nähtav, samuti läbib valgus ukse klaasitud osa
-* Nad võivad olla kas üleni klaasuksed või osaliselt klaasipaneelidest uksed<ref name="Constructor" />
+* Võivad olla kas üleni klaasist uksed või osaliselt klaaspaneelidega uksed<ref name="Constructor" />
 ====Traat- ja võrkuksed====
-Traatuksed võimaldavad looduslikku ventilatsiooni ja piiravad kärbeste, sääsed, putukate jms sissepääsu. Neid uksi kasutatakse tavaliselt hotellides, restoranides ja sööke sisaldavates kappides.<ref name="Constructor" />
+Traatuksed võimaldavad loomulikku [[Ventilatsioon|ventilatsiooni]], takistades samas putukate ja loomade sissepääsu. Neid uksi kasutatakse tavaliselt [[Hotell|hotellides]], [[Restoran|restoranides]] ja sööke sisaldavates kappides.<ref name="Constructor" />
 === Uksetüübid tööoperatsioonide alusel ===
-Uksed liigitatakse tööoperatsioonide alusel järgmiselt:<ref name="Constructor" />
+Uksed liigitatakse tööoperatsioonide alusel järgmiselt:
 ==== Pöörduksed ====
-Pöörd uksed on eelistatud avalikes hoonetes, nagu näiteks: muuseumid, pangad, raamatukogud, hotellid, jms, pidevate külastajate tõttu.<ref name="Constructor" />
+Pöörduksed on eelistatud [[Avalik hoone|avalikes hoonetes]], näiteks: [[Muuseum|muuseumid]], [[Pank|pangad]], [[Raamatukogu|raamatukogud]], [[Hotell|hotellid]]. Pöörduksed on energiasäästlikud ja vähendavad [[Soojaleke|soojaleket]].<ref name="Constructor" /><ref>{{Netiviide|autor=Stromberg, Joseph|url=https://www.vox.com/2014/8/13/5995537/do-revolving-doors-save-energy|pealkiri=Do revolving doors actually save energy?|väljaanne=Vox|aeg=13.08.2014|vaadatud=13.03.2021}}</ref>
 ====Liuguksed ====
-Sellisel viisil lükatakse uksed jalgade ja juhikabiini abil külgedele. Uksel võib olla saadaval üks või mitu libistatavat katikut, sõltuvalt saadaval olevast avaust.<ref name="Constructor" />
+Liuguks libiseb juhtsoonel või siinides küljele. Ukseava võib katta üks või mitu libistatavat ust, sõltuvalt avausest.<ref name="Constructor" />
 ==== Kiikuksed ====
-Sel juhul on katik raami külge kinnitatud kahekordse toimega vedruga, mis aitab katikul sissepoole ja väljapoole liikuda.<ref name="Constructor" />
+Kiikuks on kasutusel näiteks baarides, aga ka muudes avalikes hoonetes. Kiikuks on raami külge kinnitatud kahekordse toimega vedruga, mis aitab uksel nii sisenedes kui ka väljudes tagasi ukseavasse vetruda.<ref name="Constructor" />
 ==== Kerged teraslehtuksed ====
-* Ukseraam koosneb nurga- või T-sektsioonidest.
+* Ukseraam koosneb nurga- või T-sektsioonidest
-* Katik koosneb raua nurga raamist, millel on 2 vertikaali, ning vähemalt 3 horisontaalset
+* Uks koosneb raua nurgaraamist, millel on 2 vertikaali ning vähemalt 3 horisontaalset detaili
-* Kerged terasplaadid keevitatakse katiku raami külge.<ref name="Constructor" />
+* Kerged terasplaadid keevitatakse ukseraami külge<ref name="Constructor" />
 ==== Õõnesterasuksed ====
-Nende uste tegemiseks kasutatakse õõnsaid terasetükke. Rööpad, raamid jne tugevdatakse keevitatud väikeste T või I sektsioonide sees.<ref name="Constructor" />
+Nende uste tegemiseks kasutatakse õõnsaid [[Teras|terasetükke]]. [[Rööbas|Rööpad]], [[Raam|raamid]] jne tugevdatakse keevitatud väikeste T- või I-sektsioonide sees.<ref name="Constructor" />
-==== Metallist kaetud vineeruksed ====
+==== Metallist, kaetud vineeruksed ====
-* Seda tüüpi uks on õõnesmetalluste ja puituste komposiitkonstruktsioon.
+* Seda tüüpi uks on õõnesmetalluste ja puituste komposiitkonstruktsioon
-* Uks on ümbritsetud tihedalt paigaldatavast lehtmetallist, millel on tihedalt volditud liigendid, et vältida õhku, nii et ukse tuum ei süttiks. Nii toimib see tulekahju tõkendina.<ref name="Constructor" />
+* Uks on ümbritsetud tihedalt paigaldatavast lehtmetallist, millel on tihedalt volditud liigendid, et vältida õhu ligipääsu, nii et ukse tuum ei süttiks. Nii toimib see tuletõkkena.<ref name="Constructor" />
 == Ajalugu Eestis ==
@@ 120. rida: / 120. rida: @@
 Fail:Alajõe õigeusu kiriku uks.JPG|[[Alajõe õigeusu kirik]]u uks
 </gallery>
+== Vaata ka ==
+* [[ehituse mõisteid]]
+* [[aken]]
+* [[maja]]
 ==Viited==