Lukk

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ukse vms sulgemisvahendist, teiste tähenduste kohta vaata Lukk (täpsustus).

Lukk suletud asendis
Võtmega saab lukku avada

Lukk on vahend või seade ukse, akna, kirstu, kaane vms sulgemiseks lukustusriivi abil nii, et sulgeda ja avada saab võtmega või teatud kindlal viisil (nt numbrikombinatsiooniga).

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Rooma riigi vahendusel levisid metallist ripplukud väikese suruluku näol suuremas osas Euroopas, Eestisse jõudsid sellised lukud nooremal rauaajal.[1]

Eesti taludes lukustati veel 19. sajandil peamiselt vaid aidauksi. Lukustamiseks kasutati puust lukke. Ukse siseküljele paigaldati hambuline riivlukk, mida sai avada läbi seina liigendkeelega võtme abil. Enamasti kasutati aga ukse välisküljele kinnitatud kodalukku, mis oli ka Euroopas laialt levinud. Neljakandilise lukukoja sees liikuva riivi sulgesid selle sämpudesse langevad karad, mis avamisel vastava hammastusega võtme abil üles tõsteti.[2]

19. sajandi teisel poolel hakkasid puulukkude asemel laialdaselt levima rauast lukustamismehhanismi ning rauast või puust kojaga ja pööratava raudvõtmega lukud. Need kinnitati ukse siseküljele, väljastpoolt varjas lukuauku sepistatud lukusilt. Sajandi lõpus võeti maal peamiselt kõrvalhoonete uste ees kasutusele obadustel rippuv ning pööratava võtmega avatav tabalukk, mis on kaasaegsel kujul kasutusel tänini.[1]

Lukke[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 150.
  2. Eesti etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996. Lk 105.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]