Uute kivide kasvamine: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
EKaukonen (arutelu | kaastöö)
399 muudatust
Täpsustasin raamatu sisu, korrigeerisin õigekirja, sõnastasin lauseid ümber.
EKaukonen (arutelu | kaastöö)
399 muudatust
37. rida: 37. rida:
|-
|-
|
|
* '''Meel unus mägede taha'''
===="Meel unus mägede taha"====
* Võõras
*"Võõras"
* Rahutus
*"Rahutus"
* Meel unus mägede taha
*"Meel unus mägede taha"
* Uppunud kell
*"Uppunud kell"
* Sealpool nukrust
*"Sealpool nukrust"
* Ahastus
*"Ahastus"
* Mereäärne
*"Mereäärne"
* Otsijad
*"Otsijad"
* Prelüüd
*"Prelüüd"
* Jäljed allikal
*"Jäljed allikal"
* Tulelaulud
*"Tulelaulud"
* Legend päikeseneitsist
*"Legend päikeseneitsist"
* Intermetso
*"Intermetso"
* '''Seesama meri meis kõigis'''
===="Seesama meri meis kõigis"====
* Jäämõõgaga
*"Jäämõõgaga"
* Luiged
*"Luiged"
* Tint veel
*"Tint veel"
* Üks
*"Üks"
* Valgus
*"Valgus"
* Leivaahi
*"Leivaahi"
* Uute
*"Uute"
* Jõgi, mis peegeldab
*"Jõgi, mis peegeldab"
* See mis meid äratas
*"See mis meid äratas"
* Eilses soojuses
*"Eilses soojuses"
* Elupuu
*"Elupuu"
*"Olla"
|
*"Mesilased"
* Olla
*"Sina kerge"
* Mesilased
*"Ligimestest"
* Sina kerge
*"Seesama"
* Ligimestest
*"Kahe viivu"
* Seesama
*"Liivamägi"
* Kahe viivu
*"Suure musta siilina"
* Liivamägi
*"Öö"
* Suure musta siilina
*"Laul"
* Öö
*"Kaua"
* Laul
*"Lendkala"
* Kaua
*"Sipelgarada"
* Lendkala
*"Tere"
* Sipelgarada
*"Lambapesu"
* Tere
*"Pimedus"
* Lambapesu
*"Hilinenud"
* Pimedus
*"Suve"
* Hilinenud
*"Üts"
* Suve
*"Kerge"
* Üts
*"Pimeduse"
* Kerge
*"Taevas madalal"
* Pimeduse
*"Vihma süda"
* Taevas madalal
*"Viikingilaev"
* Vihma süda
*"Ühe maailma"
* Viikingilaev
*"Külm päike"
* Ühe maailma
*"Kas ikka"
* Külm päike
*"Juues"
|
*"See teine"
* Kas ikka
===="Minul on pilliroost tiivad"====
* Juues
*"Keegi kaevab üksi"
* See teine
*"Mis sa saed seal"
* '''Minul on pilliroost tiivad'''
*"Ilmuvad uued"
* Keegi kaevab üksi
*"Kärbsed laskuvad"
* Mis sa saed seal
*"Murtud tiivaga"
* Ilmuvad uued
*"Kõik sulab"
* Kärbsed laskuvad
*"Linnad nagu lasteraamatud"
* Murtud tiivaga
* '''Rahvalauluseadeid''':
* Kõik sulab
**"Nüüd ilutseme"
* Linnad nagu lasteraamatud
**"See mets on luulemets"
* ''Rahvalauluseadeid'':
**"Palavad parmused päevad"
** Nüüd ilutseme
*"Elektrilahendus on koera karvades"
** See mets on luulemets
*"Linnukuu sume sinine öö"
** Palavad parmused päevad
*"Sa seisad kalkvel silmi"
* Elektrilahendus on koera karvades
*"Kõik lapsed on kasvanud"
* Linnukuu sume sinine öö
*"Ikka on sul tarvis seda maad"
* Sa seisad kalkvel silmi
*"Päike sulatab juba lumerähma"
* Kõik lapsed on kasvanud
*"Merivälja – luule kaugel või lähedal"
* Ikka on sul tarvis seda maad
*"Meie suured mured"
* Päike sulatab juba lumerähma
*"Või pole midagi ilusat"
* Merivälja – luule kaugel või lähedal
*"Miks ma mäletan aina"
* Meie suured mured
*"Minul on pilliroost tiivad"
* Või pole midagi ilusat
* Miks ma mäletan aina
* Minul on pilliroost tiivad
|}
|}


Redaktsioon: 9. veebruar 2021, kell 12:26

Uute kivide kasvamine
Autor Jaan Kaplinski
Illustreerija Peeter Ulas
Päritolumaa Eesti
Keel eesti
Žanr luule
Kirjastaja Eesti Raamat
Ilmumisaeg 1977
Väljaande tüüp pehme köide
Lehekülgi 104
Mõõtmed ja kaal 130 × 204 mm

"Uute kivide kasvamine" on Jaan Kaplinski viies luulekogu. See ilmus Tallinnas 1977. aastal.

Ilmumine ja vastuvõtt

"Uute kivide kasvamine" ilmus kirjastuses Eesti Raamat. Teos on pehmes köites, selles on kolm Peeter Ulase tušijoonistust ja 74 luuletust, mis on kirjutatud ajavahemikus 1956–1974. Luuletused on jaotatud kolme ossa:

  1. "Meel unus mägede taha" (kirjutatud aastatel 1956–1959);
  2. teose keskne osa, 40 lühikesest tekstist koosnev sari "Seesama meri meis kõigis" (1970–1972);
  3. "Minul on pilliroost tiivad" (1971–1974).

"Seesama meri meis kõigis" on lühendatud kujul taasilmunud ka valikkogus "Käoraamat" (1986) ja tervikkujul koondkogus "Kirjutatud" (2000).

Segaste kirjastamisolude tõttu ilmus "Uute kivide kasvamine" peaaegu samal ajal kui kogu "Ma vaatasin päikese aknasse", mistõttu sai esimene vähem vastukaja. Kuigi teose keskne osa "Seesama meri meis kõigis" on silmanähtavalt iseseisev, ei tõstetud "Uute kivide kasvamist" esile. Nenditi, et raamatus "jätkub vahekordade täpsustamine luule ja luuleainesega, tõdemine, et luule on kõikjal ja kõiges" ning et "poeedi enese isik, tema suhtumisväljendused ja hinnangud on taandunud, tungides vaid ajuti pinnale, andes aimu sisemistest liikumistest".[1]

Aasta luuleülevaates kirjutas Karl Muru, et Kaplinski luulele olevat omane "imeline kirgastumine ja rahu", nii et "tundub, nagu oleks see luule sõnastatud väljaspool head ja kurja". Kaplinski pidavat "üldjoontes kinni oma programmist ja veendumusest: luuleks on ainult see, mida teisiti ei saa sõnastada". Seepärast olevatki luuletused "mõneti hajuvad, nendel pole teravaid kontuure, asjad kaotavad oma igapäevase kvaliteedi, kõik voolab, valgub kuhugi mujale, omandab viivuks kuju ning saab kohe millekski muuks, millel pole nimegi".[2]

1985. aastal ilmus "Seesama meri meis kõigis" Kanada kirjastuses Barbarian Press ka inglise keelde tõlgituna (pealkirjaga "The Same Sea in Us All", tõlkinud Sam Hamill). Tänu sellele on sarja nimiluuletus Kaplinski rahvusvaheliselt kõige tuntum tekst.

Autori selgitusi

Reisikirjas "Kevad kahel rannikul" (2000) seletab Kaplinski, et luuletustel sarjas "Seesama meri meis kõigis" on naturalistlik sünnilugu. Selle algus olevat laenatud mereuurija Hans Hassi raamatust "Me tuleme merest", kus väidetakse, et kõigi elusolendite veri on pärit muistse ookeani veest ja vere keemiline koostis on praegugi sarnane sellega, mis oli muistsel veel. Kaplinski kirjutab: "Primitiivsete mereolevuste vereringe oli lahtine. Ehituselt olid nad nagu lahtised torud: ühest otsast tõmmati veevooluga sisse toitu, teisest heideti eemale ülejäägid ja laguproduktid. Evolutsioonis toru sulgus, muutus kinniseks, sellel ei olnd enam otseühendust väliskeskkonnaga... Kuid midagi algse ookeani veest kanname ikka endas, meie erütrotsüüdid ja muud verelibled ujuvad vedelikus, mis on keemiliselt koostiselt sarnane muistse mereveega."[3]

Luuletused

"Meel unus mägede taha"

  • "Võõras"
  • "Rahutus"
  • "Meel unus mägede taha"
  • "Uppunud kell"
  • "Sealpool nukrust"
  • "Ahastus"
  • "Mereäärne"
  • "Otsijad"
  • "Prelüüd"
  • "Jäljed allikal"
  • "Tulelaulud"
  • "Legend päikeseneitsist"
  • "Intermetso"

"Seesama meri meis kõigis"

  • "Jäämõõgaga"
  • "Luiged"
  • "Tint veel"
  • "Üks"
  • "Valgus"
  • "Leivaahi"
  • "Uute"
  • "Jõgi, mis peegeldab"
  • "See mis meid äratas"
  • "Eilses soojuses"
  • "Elupuu"
  • "Olla"
  • "Mesilased"
  • "Sina kerge"
  • "Ligimestest"
  • "Seesama"
  • "Kahe viivu"
  • "Liivamägi"
  • "Suure musta siilina"
  • "Öö"
  • "Laul"
  • "Kaua"
  • "Lendkala"
  • "Sipelgarada"
  • "Tere"
  • "Lambapesu"
  • "Pimedus"
  • "Hilinenud"
  • "Suve"
  • "Üts"
  • "Kerge"
  • "Pimeduse"
  • "Taevas madalal"
  • "Vihma süda"
  • "Viikingilaev"
  • "Ühe maailma"
  • "Külm päike"
  • "Kas ikka"
  • "Juues"
  • "See teine"

"Minul on pilliroost tiivad"

  • "Keegi kaevab üksi"
  • "Mis sa saed seal"
  • "Ilmuvad uued"
  • "Kärbsed laskuvad"
  • "Murtud tiivaga"
  • "Kõik sulab"
  • "Linnad nagu lasteraamatud"
  • Rahvalauluseadeid:
    • "Nüüd ilutseme"
    • "See mets on luulemets"
    • "Palavad parmused päevad"
  • "Elektrilahendus on koera karvades"
  • "Linnukuu sume sinine öö"
  • "Sa seisad kalkvel silmi"
  • "Kõik lapsed on kasvanud"
  • "Ikka on sul tarvis seda maad"
  • "Päike sulatab juba lumerähma"
  • "Merivälja – luule kaugel või lähedal"
  • "Meie suured mured"
  • "Või pole midagi ilusat"
  • "Miks ma mäletan aina"
  • "Minul on pilliroost tiivad"

Viited

  1. ↑ Silvia Nagelmaa, "Kahest raamatust ja rohkemgi". Looming 1977, nr 9, lk 1572.
  2. ↑ Karl Muru, "Luuleaasta 1977 ehk nii palju värsse". Looming 1978, nr 3.
  3. ↑ Jaan Kaplinski, Kevad kahel rannikul. Tallinn, 2000, lk 31-32.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Uute_kivide_kasvamine&oldid=5819045"