Kalle Väisälä: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kalle Väisälä''' ([[19. august]] [[1893]] |
'''Kalle Väisälä''' ([[19. august]] [[1893]] [[Kontiolahti vald]] – [[16. september]] [[1968]] [[Helsingi]]) oli soome matemaatik, kes töötas ka [[Tartu Ülikool]]is. |
||
Kalle Väisälä sündis Põhja-Karjalas |
Kalle Väisälä sündis Põhja-Karjalas [[Utra]]s (praegu [[Joensuu]] linnaosa). Ta lõpetas [[1911]]. aastal Joensuu lütseumi. Aastatel [[1911]]–[[1914]] õppis ta [[Helsingi Ülikool]]is matemaatikat ja sai pärast ülikooli lõpetamist samasse ülikooli assistendiks. Aastal [[1915]] avaldas ta koos J. V. Kallioga uurimuse röntgenikiirte neeldumisest mõnedes puidu- ja kivimiliikides. Aastal [[1915]] kaitses ta doktorikraadi viienda astme võrranditest. Aastal [[1917]] nimetati ta [[Helsingi Ülikool]]i matemaatikadotsendiks ning valiti Soome Teaduste Akadeemia abiliikmeks. |
||
[[1919]]. |
[[1919]]. aasta [[september|septembris]] valiti Kalle Väisälä [[Tartu Ülikool]]i matemaatikaprofessoriks. Kirjas ülikooli kuraatorile märkis ta, et võiks esialgu pidada loenguid saksa keeles ning avaldas lootust pidada loenguid eesti keeles, mida ta hakkaski tegema [[1920]]. aasta alguses. [[Tartu Ülikool]]is õpetas ta näiteks [[Kõrgem algebra|kõrgemat algebra]]t, [[funktsiooniteooria]]t, valitud peatükke uuemast funktsiooniteooriast ja analüütilisest arvuteooriast, elliptilisi funktsioone, diferentsiaalvõrrandeid, elementaarmatemaatikat kõrgemast vaatekohast, aga ka [[esperanto keel]]t. Tema juhendamisel kirjutasid [[Albert Borkvell]] ja [[Hilda Laidoner]] [[1922]]. aastal esimesed eestikeelsed magistriväitekirjad matemaatika alal. |
||
[[1922]]. aastal kutsuti Kalle Väisälä [[1920]]. aastal asutatud [[Turu Ülikool]]i professoriks. Turus oli ta aastatel [[1922]]–[[1926]] ka üliõpilaskonna inspektor, aastatel [[1930]]–[[1938]] ülikooli valitsuse liige, olles aastatel [[1934]]–[[1938]] ka ülikooli prorektor. [[1924]]. aastal valiti ta [[Soome Teaduste Akadeemia]] liikmeks. [[1939]]. aastal siirdus ta [[Helsingi]]sse, kus töötas aastatel [[1939]]–[[1957]] [[Helsingi Ülikool]]is dotsendina ning aastatel [[1939]]–[[1960]] [[Helsingi Tehnikakõrgkool]]is professorina. |
|||
Kalle Väisälä on kirjutanud |
Kalle Väisälä on kirjutanud soomekeelseid matemaatikaõpikuid nii kesk- kui ka kõrgkoolidele. |
||
== Isiklikku == |
== Isiklikku == |
Redaktsioon: 20. november 2020, kell 17:48
Kalle Väisälä (19. august 1893 Kontiolahti vald – 16. september 1968 Helsingi) oli soome matemaatik, kes töötas ka Tartu Ülikoolis.
Kalle Väisälä sündis Põhja-Karjalas Utras (praegu Joensuu linnaosa). Ta lõpetas 1911. aastal Joensuu lütseumi. Aastatel 1911–1914 õppis ta Helsingi Ülikoolis matemaatikat ja sai pärast ülikooli lõpetamist samasse ülikooli assistendiks. Aastal 1915 avaldas ta koos J. V. Kallioga uurimuse röntgenikiirte neeldumisest mõnedes puidu- ja kivimiliikides. Aastal 1915 kaitses ta doktorikraadi viienda astme võrranditest. Aastal 1917 nimetati ta Helsingi Ülikooli matemaatikadotsendiks ning valiti Soome Teaduste Akadeemia abiliikmeks.
1919. aasta septembris valiti Kalle Väisälä Tartu Ülikooli matemaatikaprofessoriks. Kirjas ülikooli kuraatorile märkis ta, et võiks esialgu pidada loenguid saksa keeles ning avaldas lootust pidada loenguid eesti keeles, mida ta hakkaski tegema 1920. aasta alguses. Tartu Ülikoolis õpetas ta näiteks kõrgemat algebrat, funktsiooniteooriat, valitud peatükke uuemast funktsiooniteooriast ja analüütilisest arvuteooriast, elliptilisi funktsioone, diferentsiaalvõrrandeid, elementaarmatemaatikat kõrgemast vaatekohast, aga ka esperanto keelt. Tema juhendamisel kirjutasid Albert Borkvell ja Hilda Laidoner 1922. aastal esimesed eestikeelsed magistriväitekirjad matemaatika alal.
1922. aastal kutsuti Kalle Väisälä 1920. aastal asutatud Turu Ülikooli professoriks. Turus oli ta aastatel 1922–1926 ka üliõpilaskonna inspektor, aastatel 1930–1938 ülikooli valitsuse liige, olles aastatel 1934–1938 ka ülikooli prorektor. 1924. aastal valiti ta Soome Teaduste Akadeemia liikmeks. 1939. aastal siirdus ta Helsingisse, kus töötas aastatel 1939–1957 Helsingi Ülikoolis dotsendina ning aastatel 1939–1960 Helsingi Tehnikakõrgkoolis professorina.
Kalle Väisälä on kirjutanud soomekeelseid matemaatikaõpikuid nii kesk- kui ka kõrgkoolidele.
Isiklikku
Tema vend Vilho Väisälä oli meteoroloog, vend Yrjö Väisälä oli geodeet ja astronoom.
Väisälä on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.
Kirjandus
- Matemaatika ja kaasaeg XV. Tartu 1968. Olaf Prinits, Enn Tamme. Kalle Väisälä ja Tartu Ülikool.