Väike-Maarja: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
P Unicodifying |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
}} |
}} |
||
'''Väike-Maarja''' on [[alevik]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]], [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja valla]] keskus. |
'''Väike-Maarja''' on [[alevik]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]], [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja valla]] keskus. |
||
Väike-Maarjas asub rahvamaja, [[Väike-Maarja Gümnaasium]], muusikakool, hoolekande- ja tervisekeskus, Väike-Maarja Õppekeskus ja [[Sisekaitseakadeemia]] [[Päästekolledž]]i [[Väike-Maarja Päästekool]]. |
Väike-Maarjas asub rahvamaja, [[Väike-Maarja Gümnaasium]], muusikakool, hoolekande- ja tervisekeskus, Väike-Maarja Õppekeskus ja [[Sisekaitseakadeemia]] [[Päästekolledž]]i [[Väike-Maarja Päästekool]]. |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
Väike-Maarjas on sündinud [[Georg Lurich]], [[Alar Kotli]] ning [[Kaido Höövelson]], sealses kihelkonnakoolis on õppinud [[A. H. Tammsaare]] ja õpetanud [[Jakob Liiv]] ning [[Jakob Tamm]]. |
Väike-Maarjas on sündinud [[Georg Lurich]], [[Alar Kotli]] ning [[Kaido Höövelson]], sealses kihelkonnakoolis on õppinud [[A. H. Tammsaare]] ja õpetanud [[Jakob Liiv]] ning [[Jakob Tamm]]. |
||
Väike-Maarjas sadas [[1996]]. aastal 29.–31. oktoobrini 57 tundi järjest. See on kehtiv [[vihm]] |
Väike-Maarjas sadas [[1996]]. aastal 29.–31. oktoobrini 57 tundi järjest. See on kehtiv [[vihm]]akestusrekord Eestis. |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
[[14. sajand Eestis|14. sajand]]ist alates oli Väike-Maarja [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonna]] keskus. |
[[14. sajand Eestis|14. sajand]]ist alates oli Väike-Maarja [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonna]] keskus. |
||
[[1873]]. aastal asutati Väike-Maarjas [[kihelkonnakool]], mille [[kirikuõpetaja]] oli [[Ludwig Fankhaenel]] ja [[köster]] [[Woldemar Eichhorn]]. 1883. aastast oli kihelkonnakooli õpetajaks [[Riia õpetajate seminar]]i kasvandik [[Peeter Koit]]. 1901. aastal asutati Väike-Maarjas tütarlastekool, mis ühendati 1907. aastal kihelkonnakooliga. Kihelkonnakooli õpetajad olid veel 14 aasta jooksul Jakob Liiv ja 12 aasta jooksul Märt Meos. |
[[1873]]. aastal asutati Väike-Maarjas [[kihelkonnakool]], mille [[kirikuõpetaja]] oli [[Ludwig Fankhaenel]] ja [[köster]] [[Woldemar Eichhorn]]. 1883. aastast oli kihelkonnakooli õpetajaks [[Riia õpetajate seminar]]i kasvandik [[Peeter Koit]]. 1901. aastal asutati Väike-Maarjas tütarlastekool, mis ühendati 1907. aastal kihelkonnakooliga. Kihelkonnakooli õpetajad olid veel 14 aasta jooksul Jakob Liiv ja 12 aasta jooksul Märt Meos. |
||
| 39. rida: | 39. rida: | ||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
{{Väike-Maarja vald}} |
{{Väike-Maarja vald}} |
||
Redaktsioon: 24. oktoober 2020, kell 00:04
| Väike-Maarja | |
|---|---|
 Väike-Maarja kirik | |
| Pindala |
1,8 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
1550 (1.01.2020)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
9628[3] |
| Koordinaadid | 59° 8′ N, 26° 15′ E |
  | |
 | |
Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarja valla keskus.
Väike-Maarjas asub rahvamaja, Väike-Maarja Gümnaasium, muusikakool, hoolekande- ja tervisekeskus, Väike-Maarja Õppekeskus ja Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Väike-Maarja Päästekool.
Väike-Maarjas on sündinud Georg Lurich, Alar Kotli ning Kaido Höövelson, sealses kihelkonnakoolis on õppinud A. H. Tammsaare ja õpetanud Jakob Liiv ning Jakob Tamm.
Väike-Maarjas sadas 1996. aastal 29.–31. oktoobrini 57 tundi järjest. See on kehtiv vihmakestusrekord Eestis.
Ajalugu
14. sajandist alates oli Väike-Maarja Väike-Maarja kihelkonna keskus.
1873. aastal asutati Väike-Maarjas kihelkonnakool, mille kirikuõpetaja oli Ludwig Fankhaenel ja köster Woldemar Eichhorn. 1883. aastast oli kihelkonnakooli õpetajaks Riia õpetajate seminari kasvandik Peeter Koit. 1901. aastal asutati Väike-Maarjas tütarlastekool, mis ühendati 1907. aastal kihelkonnakooliga. Kihelkonnakooli õpetajad olid veel 14 aasta jooksul Jakob Liiv ja 12 aasta jooksul Märt Meos.
1896. aastal asutati Väike-Maarjas kohaliku köstri Johan Kotli ja Vao valla kirjutaja Johannes Kooki ettevõtmisel kohalik põllumeeste selts, millele ehitati ka 1912. aastal seltsimaja. Seltsi esimees oli Willem Eichhorn ja tema abiks Jakob Liiv. Põllumeeste seltsi eestvõtmisel asutati 1909. aastal ka Väike-Maarja Laenu-Hoiu ühisus, 1911. aastal Tarvitajate ühisus. 1900. aastal asutati Väike-Maarja tuletõrje selts, 1920. õpetajate selts. Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi tegevus taastati ja valiti uus juhatus 5. augustil 1995. 1940. aasta juhatusest oli taas rivis ainult Harri Varik.[4]
Majandus
Väike-Maarjas asub loomsete jäätmete utiliseerimise tehas.
Kultuurimälestised
- Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas
- Jakob Liivi monument
- Väike-Maarja kirik
- Väike-Maarja seltsimaja
Vaata ka
Viited
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ 01 oktoober 2016, Väike-Maarja Valla Infoleht, nr. 9, Väike-Maarja Põllumeeste Selts 120 Väike-Maarja esimene puhkpilliorkester 120, digar.ee