Riitsinus: erinevus redaktsioonide vahel
P käesolev muutus: nt botulotoksiin ja teetanus toksiin on vägevamad. Eelmine (letsitiin > lektiin). Ritsiin on valk (ja seejuures lektiin) ja kindlasti mitte letsitiin. Letsitiine leidub vist pea igas lipiidmembraanis, loomulikult ka kastoorseemnes. Kuid nt sellest artiklist ei leia kastoorseemne letsitiinide kohta sõnagi: https://scialert.net/fulltext/?doi=ajas.2011.330.339 |
PResümee puudub |
||
| 19. rida: | 19. rida: | ||
==Botaaniline iseloomustus== |
==Botaaniline iseloomustus== |
||
Riitsinus on varieeruva välisehitusega taim. Põhja- ja Kesk-Euroopas on riitsinus üheaastane rohttaim, [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonnas kahe- kuni kolmeaastane põõsas, |
Riitsinus on varieeruva välisehitusega taim. Põhja- ja Kesk-Euroopas on riitsinus üheaastane rohttaim, [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonnas kahe- kuni kolmeaastane põõsas, [[troopika]]s mitmeaastane puu.<ref name="The Illustrated Encyclopedia of Herbs">Sarah Bunney. ''The Illustrated Encyclopedia of Herbs'', Chancellor Press, Pennsylvania 1993, lk 246.</ref> Riitsinuse lehed on sõrmjagused, kuni 60 cm pikkused, punakat tooni, vahel sinakasrohelised. Taim on tuultolmleja, isas- ja emasõied asuvad samal taimel. Õied on rohelist värvi. Emasõied asuvad üleval, isasõied all. Nii emas- kui ka isasõitel puuduvad kroonlehed. Riitsinuse viljaks on kupar, mis sisaldab kolme seemet. Kupar on punast või rohelist värvi ja kaetud ogadega. Seemned võivad olenevalt taimesordist olla erineva suuruse ja värvusega. Seemned on ovaalsed, 8–18 mm pikkused ja 4–12 mm laiused. Seemnekest on väga sile, õhuke ja õrn. Seemned võivad olla hallid, pruunid, mustad või kirjud.<ref name="Maailma ravimtaimede entsüklopeedia" /><ref name="Trease and Evans’ Pharmacognosy" /> |
||
[[Pilt:Ricinus communis - Köhler–s Medizinal-Pflanzen-257.jpg|pisi|''Ricinus communis'']] |
[[Pilt:Ricinus communis - Köhler–s Medizinal-Pflanzen-257.jpg|pisi|''Ricinus communis'']] |
||
[[Pilt:Ricinus comm seed pods.jpg|pisi|Riitsinuse viljad]] |
[[Pilt:Ricinus comm seed pods.jpg|pisi|Riitsinuse viljad]] |
||
| 36. rida: | 36. rida: | ||
==Kasutamine== |
==Kasutamine== |
||
===Meditsiiniline kasutamine=== |
===Meditsiiniline kasutamine=== |
||
Riitsinuseõli on meditsiinilistel eesmärkidel kasutatud rohkem kui 4000 aastat. Riitsinuseõli võib kasutada sees- ja välispidiselt. Seespidiselt tarvitatuna toimib riitsinuseõli lahtistina. 3–5 tundi pärast riitsinuseõli manustamist intensiivistub sooletegevus. Õli on väga efektiivne, seetõttu kasutatakse seda sageli seedetrakti puhastamiseks |
Riitsinuseõli on meditsiinilistel eesmärkidel kasutatud rohkem kui 4000 aastat. Riitsinuseõli võib kasutada sees- ja välispidiselt. Seespidiselt tarvitatuna toimib riitsinuseõli lahtistina. 3–5 tundi pärast riitsinuseõli manustamist intensiivistub sooletegevus. Õli on väga efektiivne, seetõttu kasutatakse seda sageli seedetrakti puhastamiseks mürgituste korral. Riitsinuseõli soodustab ka sünnitustegevust. Välispidiselt kasutatakse seda nahahaiguste puhul. Riitsinuseõli soodustab haavade ja põletuste paranemist. Seda kasutatakse ka kosmeetilistel eesmärkidel. Indias määritakse riitsinuseõli pärast sünnitust rindadele, et soodustada piima eritumist. Hiinas kasutatakse purustatud riitsinuse seemneid näonärvi halvatuse ravis.<ref name="Farmakognoosia" /><ref name="Encyclopedia of Herbal Medicine">Andrew Chevallier. ''Encyclopedia of Herbal Medicine'', A Dorling Kindersley Book, London 2000, lk 262.</ref> |
||
===Teised kasutusalad=== |
===Teised kasutusalad=== |
||
Riitsinuseõli on lennukitööstuses kasutatud mootoriõli komponendina. Mittekuivavat riitsinuseõli on võimalik dehüdratsiooni teel muuta kuivavaks riitsineenõliks. Riitsineenõli kasutatakse õlilakkide ja värvide valmistamisel, [[nailon]]kiu sünteesil, kangaste viimistlemisel, vaikude pehmendamisel, naha immutamisel, seepide, juuksepesemisvahendite jm valmistamisel. Kui lisada riitsineenõli [[plastmassid]]e |
Riitsinuseõli on lennukitööstuses kasutatud mootoriõli komponendina. Mittekuivavat riitsinuseõli on võimalik dehüdratsiooni teel muuta kuivavaks riitsineenõliks. Riitsineenõli kasutatakse õlilakkide ja värvide valmistamisel, [[nailon]]kiu sünteesil, kangaste viimistlemisel, vaikude pehmendamisel, naha immutamisel, seepide, juuksepesemisvahendite jm valmistamisel. Kui lisada riitsineenõli [[plastmassid]]e koostisse, suurendab see nende [[plastilisus]]t.<ref name="Farmakognoosia" /> |
||
==Ohud== |
==Ohud== |
||
Riitsinuse seemned on äärmiselt mürgised. Tugevat |
Riitsinuse seemned on äärmiselt mürgised. Tugevat mürgitust võivad põhjustada juba 3–4 seemet, 8 seemet on surmav kogus. Mürgitusnähud võivad ilmneda pärast ühe seemne söömist. Surmava mürgituse puhuks vastumürki pole. Mürgituse tunnuseks on äge kõhulahtisus. Kergema mürgituse korral on esmaabiks aktiivsüsi või mõrusool.<ref name="Maailma ravimtaimede entsüklopeedia" /> |
||
Riitsinuseõli ei tohi seespidiselt tarvitada rasedad, alla 12-aastased lapsed ja kroonilise kõhukinnisuse või iileuse (jämesoole sulgus) all kannatajad. Kõhukinnisuse ravil ei tohi õli tarvitada rohkem kui üks kord paari nädala jooksul.<ref name="Encyclopedia of Herbal Medicine" /><ref name="Taimravi leksikon">Anne Iburg. ''Taimravi leksikon'', Maalehe Raamat, 2004, lk 198.</ref> |
Riitsinuseõli ei tohi seespidiselt tarvitada rasedad, alla 12-aastased lapsed ja kroonilise kõhukinnisuse või iileuse (jämesoole sulgus) all kannatajad. Kõhukinnisuse ravil ei tohi õli tarvitada rohkem kui üks kord paari nädala jooksul.<ref name="Encyclopedia of Herbal Medicine" /><ref name="Taimravi leksikon">Anne Iburg. ''Taimravi leksikon'', Maalehe Raamat, 2004, lk 198.</ref> |
||
Redaktsioon: 27. september 2020, kell 09:05
|
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Riitsinus (perekond); ettevõtte kohta vaata artiklit Riitsinus (ettevõte) |
| Riitsinus | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Anthophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Eudicotyledonae |
| Selts |
Malpiigialaadsed Malpighiales |
| Sugukond |
Piimalillelised Euphorbiaceae |
| Perekond |
Riitsinus Ricinus |
| Liik |
Riitsinus |
| Binaarne nimetus | |
|
Ricinus communis L. | |
Riitsinus (Ricinus communis) on piimalilleliste sugukonda riitsinuse perekonda kuuluv taim.[1] Troopikas ja lähistroopikas on riitsinus kuni 10 m kõrgune puu, põhjapoolkeral kuni 4 m kõrgune rohttaim.[2] Riitsinuse sorte on 17.[3]
Botaaniline iseloomustus
Riitsinus on varieeruva välisehitusega taim. Põhja- ja Kesk-Euroopas on riitsinus üheaastane rohttaim, Vahemere piirkonnas kahe- kuni kolmeaastane põõsas, troopikas mitmeaastane puu.[4] Riitsinuse lehed on sõrmjagused, kuni 60 cm pikkused, punakat tooni, vahel sinakasrohelised. Taim on tuultolmleja, isas- ja emasõied asuvad samal taimel. Õied on rohelist värvi. Emasõied asuvad üleval, isasõied all. Nii emas- kui ka isasõitel puuduvad kroonlehed. Riitsinuse viljaks on kupar, mis sisaldab kolme seemet. Kupar on punast või rohelist värvi ja kaetud ogadega. Seemned võivad olenevalt taimesordist olla erineva suuruse ja värvusega. Seemned on ovaalsed, 8–18 mm pikkused ja 4–12 mm laiused. Seemnekest on väga sile, õhuke ja õrn. Seemned võivad olla hallid, pruunid, mustad või kirjud.[2][3]
Levila
Riitsinus pärineb Aafrikast ja Indiast, taim on levinud kogu troopikas. Seda kasvatatakse peamiselt Hiinas, Indias, Brasiilias jm. Riitsinust kasvatatakse ilutaimena ka Eestis, kuigi Eesti oludes seemned igal aastal ei valmi.[1]
Droog
Droogina kasutatakse riitsinuse seemneid (Ricini semen), millest tehakse õli. Seemned kogutakse enne küpsemist, eemaldatakse seemnekest, õli eraldatakse seemnetest külm- või kuumpressimisel. Saadud õli nimetatakse riitsinuseõliks ehk kastoorõliks (lad. k. Ricini oleum, ingl. k. castor oil). Riitsinuseõli on viskoosne värvitu või kollakas vedelik, hangunult valkjas savitaoline mass. Riitsinuseõli on vähese lõhnaga ja nõrgalt happelise maitsega.[1][3] 90% maailma riitsinuseõlist on valmistatud Brasiilias ja Indias.
Keemiline koostis
Riitsinuse seemned sisaldavad 40–60% ulatuses rasvõli. Rasvõli koostises on kõige rohkem ritsinoolhappe triglütseriidi, mida on 85–90%. Lisaks rasvõlile on seemnetes alkaloidid ja lektiinid, eeskätt mürgine ritsiin, mida sisaldub 2–3%. Ritsiini peetakse üheks kõige toksilisemaks looduslikuks aineks maailmas. Riitsinuseõli ritsiini ei sisalda, sest ritsiin jääb õli valmistamisel pressimisjääki ja laguneb kuumpressimisel, kuna tegemist on ebapüsiva ühendiga.[1]
Kasutamine
Meditsiiniline kasutamine
Riitsinuseõli on meditsiinilistel eesmärkidel kasutatud rohkem kui 4000 aastat. Riitsinuseõli võib kasutada sees- ja välispidiselt. Seespidiselt tarvitatuna toimib riitsinuseõli lahtistina. 3–5 tundi pärast riitsinuseõli manustamist intensiivistub sooletegevus. Õli on väga efektiivne, seetõttu kasutatakse seda sageli seedetrakti puhastamiseks mürgituste korral. Riitsinuseõli soodustab ka sünnitustegevust. Välispidiselt kasutatakse seda nahahaiguste puhul. Riitsinuseõli soodustab haavade ja põletuste paranemist. Seda kasutatakse ka kosmeetilistel eesmärkidel. Indias määritakse riitsinuseõli pärast sünnitust rindadele, et soodustada piima eritumist. Hiinas kasutatakse purustatud riitsinuse seemneid näonärvi halvatuse ravis.[1][5]
Teised kasutusalad
Riitsinuseõli on lennukitööstuses kasutatud mootoriõli komponendina. Mittekuivavat riitsinuseõli on võimalik dehüdratsiooni teel muuta kuivavaks riitsineenõliks. Riitsineenõli kasutatakse õlilakkide ja värvide valmistamisel, nailonkiu sünteesil, kangaste viimistlemisel, vaikude pehmendamisel, naha immutamisel, seepide, juuksepesemisvahendite jm valmistamisel. Kui lisada riitsineenõli plastmasside koostisse, suurendab see nende plastilisust.[1]
Ohud
Riitsinuse seemned on äärmiselt mürgised. Tugevat mürgitust võivad põhjustada juba 3–4 seemet, 8 seemet on surmav kogus. Mürgitusnähud võivad ilmneda pärast ühe seemne söömist. Surmava mürgituse puhuks vastumürki pole. Mürgituse tunnuseks on äge kõhulahtisus. Kergema mürgituse korral on esmaabiks aktiivsüsi või mõrusool.[2] Riitsinuseõli ei tohi seespidiselt tarvitada rasedad, alla 12-aastased lapsed ja kroonilise kõhukinnisuse või iileuse (jämesoole sulgus) all kannatajad. Kõhukinnisuse ravil ei tohi õli tarvitada rohkem kui üks kord paari nädala jooksul.[5][6]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Ain Raal. Farmakognoosia, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010, lk 99–100.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Ain Raal. Maailma ravimtaimede entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2010, lk 788–789.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 William Charles Evans. Trease and Evans’ Pharmacognosy, WB Saunders Company Ltd, Great Britain 1998, lk 186–187, 495.
- ↑ Sarah Bunney. The Illustrated Encyclopedia of Herbs, Chancellor Press, Pennsylvania 1993, lk 246.
- ↑ 5,0 5,1 Andrew Chevallier. Encyclopedia of Herbal Medicine, A Dorling Kindersley Book, London 2000, lk 262.
- ↑ Anne Iburg. Taimravi leksikon, Maalehe Raamat, 2004, lk 198.
Välislingid
- Riitsinus andmebaasis eElurikkus
