Oskar von Riesemann: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
Oskar Arthur von Riesemann oli esimene [[Tallinna linnapea]] raejärgsel ajal. 24.-25. novembris 1877 toimunud [[Tallinna Linnavolikogu]] valimiste järel toimus 22. detsembril 1877 linnavolikogu esimene istung, kus valiti uue seaduse järgi ka 53 häälega endine rae [[sündik]] Oskar Arthur von Riesemann, esimeseks Tallinna linnapeaks. Volikogus andsid tema poolt hääle 53 linnavolinikku 66st kohale ilmunust<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 52</ref>. |
Oskar Arthur von Riesemann oli esimene [[Tallinna linnapea]] raejärgsel ajal. 24.-25. novembris 1877 toimunud [[Tallinna Linnavolikogu]] valimiste järel toimus 22. detsembril 1877 linnavolikogu esimene istung, kus valiti uue seaduse järgi ka 53 häälega endine rae [[sündik]] Oskar Arthur von Riesemann, esimeseks Tallinna linnapeaks. Volikogus andsid tema poolt hääle 53 linnavolinikku 66st kohale ilmunust<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 52</ref>. |
||
Oskar Artur von Riesemanni ametiaeg jäi aga õige lühikeseks, 1878. aasta 28. märtsi ööl voolas [[Ülemiste järv]] üle kallaste ja ujutas üle [[Tartu maantee]] ümbruskonna kuni [[Kivisilla]]ni. Juhtunust närvivapustuse saanud linnapea linnavalitsuse 30. märtsi koosolekul ei osalenud. 3. aprillil esitas ta linnavalitsusele kirja oma ameti mahapanemise kohta<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/12/22/oskar-arthur-von-riesemann/ OSKAR ARTHUR VON RIESEMANN], linnaarhiiv.wordpress.com (vaadatud 07.09.2020)</ref>. |
Oskar Artur von Riesemanni ametiaeg jäi aga õige lühikeseks, 1878. aasta 28. märtsi ööl voolas [[Ülemiste järv]] üle kallaste [[1878. aasta üleujutus Tallinnas|ja ujutas üle]] [[Tartu maantee]] ümbruskonna kuni [[Kivisilla]]ni. Juhtunust närvivapustuse saanud linnapea linnavalitsuse 30. märtsi koosolekul ei osalenud. 3. aprillil esitas ta linnavalitsusele kirja oma ameti mahapanemise kohta<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/12/22/oskar-arthur-von-riesemann/ OSKAR ARTHUR VON RIESEMANN], linnaarhiiv.wordpress.com (vaadatud 07.09.2020)</ref>. |
||
Oskar Artur von Riesemann suri 46. aasta vanuses, [[5. juuli]]l [[1880]] Tallinnas, peale haigestumist. |
Oskar Artur von Riesemann suri 46. aasta vanuses, [[5. juuli]]l [[1880]] Tallinnas, peale haigestumist. |
||
Redaktsioon: 7. september 2020, kell 19:46
Oskar Artur von Riesemann (15. august 1833 Tallinn – 15. juuli 1880 Tallinn) oli baltisaksa poliitik ja 1. Tallinna linnapea, aastatel 1877–1878.[1]
Oskar Artur von Riesemann sündis Tallinnas, baltisakslaste perekonnas. Isa, Heinrich Christop von Riesemann töötas Tallinnas notarina ja Toompeal Eestimaa kubermanguvalitsuse sekretärina, ema oli Soome rootslanna Helena Barbara (sünd) Byström. Oskar sai alghariduse kodus ja õppis seejärel Tallinna Toomkoolis ning aastatel 1851–1855 Tartu ülikoolis õigusteadust. Ülikoolis oli ta 1883. aastal balti-saksa korporatsiooni Estonia aktiivne liige.
1857. aastal asus Oskar Riesemann elama Tallinna, kus ta töötas Eestimaa kubermanguvalitsuse ametnikuna kuni 1862. aastani. 1859. aasta jaanuaris abiellus ta Ambla koguduse pastori, Alexander Leopold Paulseni tütre Marie Amalie Friederice Paulseniga. aastatel 1862–1864 oli Oskar Riesemann Tallinna rae ülemsekretäriks ja seejärel 1864. aastast alates 12 aastat rae sündikuks, jätkates tegevust ka advokaadina.
Oskar Arthur von Riesemann oli esimene Tallinna linnapea raejärgsel ajal. 24.-25. novembris 1877 toimunud Tallinna Linnavolikogu valimiste järel toimus 22. detsembril 1877 linnavolikogu esimene istung, kus valiti uue seaduse järgi ka 53 häälega endine rae sündik Oskar Arthur von Riesemann, esimeseks Tallinna linnapeaks. Volikogus andsid tema poolt hääle 53 linnavolinikku 66st kohale ilmunust[2].
Oskar Artur von Riesemanni ametiaeg jäi aga õige lühikeseks, 1878. aasta 28. märtsi ööl voolas Ülemiste järv üle kallaste ja ujutas üle Tartu maantee ümbruskonna kuni Kivisillani. Juhtunust närvivapustuse saanud linnapea linnavalitsuse 30. märtsi koosolekul ei osalenud. 3. aprillil esitas ta linnavalitsusele kirja oma ameti mahapanemise kohta[3].
Oskar Artur von Riesemann suri 46. aasta vanuses, 5. juulil 1880 Tallinnas, peale haigestumist.
Välislingid
- OSKAR ARTHUR VON RIESEMANN, linnaarhiiv.wordpress.com
Viited
- ↑ Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889, Matrikkel 5622, lk.413
- ↑ Tiit Rosenberg, 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918, lk 52
- ↑ OSKAR ARTHUR VON RIESEMANN, linnaarhiiv.wordpress.com (vaadatud 07.09.2020)