Boris Pertel: erinevus redaktsioonide vahel
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
22. rida: | 22. rida: | ||
Millalgi 1920.-1930. aastate vahetusel asus ta elama [[Paide]]sse, kus päris 1929. aastal oma vanematele kuulunud elumaja Paides aadressil [[Pikk tänav (Paide)|Pikk 33]].<ref name="EAA"/> |
Millalgi 1920.-1930. aastate vahetusel asus ta elama [[Paide]]sse, kus päris 1929. aastal oma vanematele kuulunud elumaja Paides aadressil [[Pikk tänav (Paide)|Pikk 33]].<ref name="EAA"/> |
||
1933. aastal oli ta üks neist, kes toetas oma allkirjaga [[Vabadussõjalased|vabadussõjalaste]] põhiseaduse eelnõud.<ref name="JT17"/> |
1933. aastal oli ta üks neist, kes toetas oma allkirjaga [[Vabadussõjalased|vabadussõjalaste]] põhiseaduse eelnõud.<ref name="JT17"/> Samal aastal kandideeris ta ka majaomanikke ühendava [[Majandusliit|Majandusliidu]] nimekirjas Paide linnavolikokku.<ref name="JT150-33"/> |
||
1934. aasta märtsis valiti Boris Pertel Paide linnavolikogu ehituskomisjoni liikmeks ning Riigivanema ning riigikogu valimiste Paide linnajaoskonna komisjoni asendusliikmeks.<ref name=" |
1934. aasta märtsis valiti Boris Pertel Paide linnavolikogu ehituskomisjoni liikmeks ning Riigivanema ning riigikogu valimiste Paide linnajaoskonna komisjoni asendusliikmeks.<ref name="JT150-34"/> |
||
1935. aastal kolis ta Paidest Tallinnasse ning ehituskomisjoni võeti tema asemele asendusliige.<ref name="JT28"/> |
|||
1937. aastal võeti ta surnud [[Felix Trossi]] asemikuna [[Paide linnavolikogu]] liikmeks<ref name="JT41"/> ning ta kandideeris sinna uuesti 1939. aasta septembris.<ref name="Päewaleht"/> |
1937. aastal võeti ta surnud [[Felix Trossi]] asemikuna [[Paide linnavolikogu]] liikmeks<ref name="JT41"/> ning ta kandideeris sinna uuesti 1939. aasta septembris.<ref name="Päewaleht"/> |
||
52. rida: | 54. rida: | ||
<ref name="JT28">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateatajaew19340308.2.37&srpos=1&e=-------et-25-jarvateatajaew-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-b.+p%c3%a4rtel------------ "Maakonna linna wolikonu töötab asjalikult ia rahulikult.". Järva Teataja nr 28, 8. märts 1934]</ref> |
<ref name="JT28">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateatajaew19340308.2.37&srpos=1&e=-------et-25-jarvateatajaew-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-b.+p%c3%a4rtel------------ "Maakonna linna wolikonu töötab asjalikult ia rahulikult.". Järva Teataja nr 28, 8. märts 1934]</ref> |
||
<ref name="JT119">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateatajaew19391016.2.99 "Linnavalitsus pitseeris Paide muuseumi". Järva Teataja nr 119, 16. oktoober 1939]</ref> |
<ref name="JT119">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateatajaew19391016.2.99 "Linnavalitsus pitseeris Paide muuseumi". Järva Teataja nr 119, 16. oktoober 1939]</ref> |
||
<ref name="JT150-34">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateatajaew19341219.2.69&srpos=1&e=-------et-25-jarvateatajaew-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-boris+p%c3%a4rtel------------ "Paide teateid". Järva Teataja nr 509, 19. detsember 1934]</ref> |
|||
<ref name="JT150-33">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateatajaew19331219.2.71&srpos=5&e=-------et-25-jarvateatajaew-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-b.+p%c3%a4rtel------------ "Paide teateid". Järva Teataja nr 509, 19. detsember 1933]</ref> |
|||
<ref name="Postimees322">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19391128.2.32 "Paide linnavolikogu wiimne istung". Postimees nr 322, 28. november 1939]</ref> |
<ref name="Postimees322">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19391128.2.32 "Paide linnavolikogu wiimne istung". Postimees nr 322, 28. november 1939]</ref> |
||
<ref name="JT2">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateatajaew19400105.2.99 "Saksamaaleläinu maja toalaelt leiti peidetud sõjapüss". Järva Teataja nr 2, 5. oktoober 1940]</ref> |
<ref name="JT2">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateatajaew19400105.2.99 "Saksamaaleläinu maja toalaelt leiti peidetud sõjapüss". Järva Teataja nr 2, 5. oktoober 1940]</ref> |
Redaktsioon: 25. juuni 2020, kell 10:23
Jahilaskmine | ||
Riik | Venemaa | |
55. koht | 1912 | Jahi- laskmine |
Boris Pertel (21. aprill (vkj)/ 3. mai 1888 Peterburi[1] – 27. märts 1955 Neustädt, Marburg-Biedenkopf, Hessen, Lääne-Saksamaa[2]) oli eesti[3] päritolu laskesportlane, insener ning Paide linnategelane.
Elulugu
Ta sündis kolleegiumiassessor Vladimir Perteli (1847–1924 Paide; hilisem tõeline riiginõunik) ja tema abikaasa Johanna Louise (1854 Paide – 1927 Paide; sünd. Kabermann) pojana. Ta ristiti Peterburis Oldenburgi Prints Peteri varjupaiga kirikus (Приют принца Петра Григорьевича Ольденбургского) ning ta vaderid olid aadlik Mihhail Sergejevitš Nekljudov ja sugulane Luisa Kabermann.[1]
Hariduse omandas ta Mohhovaja tänaval asunud Teniševi erakoolis (Тенишевское училище)[1]. 1907. aastal asus ta Riia Polütehnilisse Instituuti õppima masinateadust.[4]
Riias õppides tutvus Pertel lätlastest üliõpilaslaskuritega ning kuulus Leonardus Syttini, Walter Bodnecki, Pavel Liethi ja Harald Blau kõrval Āgenskalnsi Laskurite Ühenduse (Āgenskalna Strēlnieku Biedrības) liikmete hulka.[5]
Boris Pertel osales Venemaa keisririigi koondises 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis. Ta kogus jahilaskmises kaevikrajal 11 silma ja jäi 61 sportlase seas jagama 55. kohta.
Millalgi 1920.-1930. aastate vahetusel asus ta elama Paidesse, kus päris 1929. aastal oma vanematele kuulunud elumaja Paides aadressil Pikk 33.[6]
1933. aastal oli ta üks neist, kes toetas oma allkirjaga vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõud.[7] Samal aastal kandideeris ta ka majaomanikke ühendava Majandusliidu nimekirjas Paide linnavolikokku.[8]
1934. aasta märtsis valiti Boris Pertel Paide linnavolikogu ehituskomisjoni liikmeks ning Riigivanema ning riigikogu valimiste Paide linnajaoskonna komisjoni asendusliikmeks.[9]
1935. aastal kolis ta Paidest Tallinnasse ning ehituskomisjoni võeti tema asemele asendusliige.[10]
1937. aastal võeti ta surnud Felix Trossi asemikuna Paide linnavolikogu liikmeks[11] ning ta kandideeris sinna uuesti 1939. aasta septembris.[12]
Varsti lahkus ta Umsiedlungi käigus koos abikaasaga Saksamaale.[13] Nende etteteatamata lahkumist kajastati ajakirjanduses korduvalt, mainides muuhulgas ka linnaasjade unarusse jätmist.[14][15][16] Tema maja pandi pärast Pertelite lahkumist Saksamaale enampakkumisele, kuna linn ei soovinud kasutada oma eelisostuõigust.[17][18] 1940. aasta jaanuaris leiti maja pööningult püss koos 15 lahingpadruniga, mida usuti olevat kuulunud Boris Pertelile.[19]
Isiklikku
Boris Pertel abiellus 20. juuli 1915 Valmieras Kuressaare kaupmehesuguvõsast pärineva Auguste Margarete Leontine Heldtiga.[2]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 LVVA 7175 1 1325 - Boris Perteli Riia Polütehnilisse Instituuti astumiseks esitatud dokumendid.
- ↑ 2,0 2,1 Lucas Cranach vanema järeltulijate genealoogiline tabel
- ↑ Boris Perteli isa Vladimir Pertelit nimetas Päewaleht 1910. aastal eestlaseks. Ema Johanna Louise Kabermann põlvnes baltisaksa-eesti segaperest - tema isa, Paide pottseppmeister Johann Christoph Kabermann oli baltisakslane, ema Louise Dietrichs aga sündis 1826. aastal Järvamaal Kodasema mõisas Kalmo kõrtsmiku Wilhelm Adamsohni (Kalmo Willem, Wilhelm Diedrichs) ja Anno tütrena.
- ↑ "Album Academicum des Polytechnikums zu Riga, 1862-1912". Riga 1912. Lk 626
- ↑ [http://loa.lv/wp-content/uploads/2011/06/LOA_BILETENS_Nr.7.pdf Rita Apine. "Pirmais Olimpisko spēļu medaļas ieguvējs – Haralds Blaus". LATVIJAS OLIMPISKĀ AKADĒMIJA BIĻETENS NR 7/ 2008. Lk 16]
- ↑ EAA.4187.1.1992 - Paide linnas Pikal tänaval asuva kinnistu nr. 13 toimik
- ↑ "Messiase ootajad Paides". Järva Teataja nr 17, 19. veebruar 1933
- ↑ "Paide teateid". Järva Teataja nr 509, 19. detsember 1933
- ↑ "Paide teateid". Järva Teataja nr 509, 19. detsember 1934
- ↑ "Maakonna linna wolikonu töötab asjalikult ia rahulikult.". Järva Teataja nr 28, 8. märts 1934
- ↑ "Linnawalitsus jääb 2=liikmeliseks". Järva Teataja nr 41, 7. aprill 1937
- ↑ "Kõikjal selgusid linnawolinike kandidaadid". Päevaleht nr 260, 25. september 1939
- ↑ "Järvamaalt lahkunud 260 sakslast". Järva Teataja nr 27, 4. märts 1940
- ↑ "Järwamaalt lahkub 5 arsti, 3 adwokaati ja 3 pastorit". Postimees nr 278, 15. oktoober 1939
- ↑ "Tartu sakslaste mööbli järele 56 kaubavagunit". Uus Eesti nr 289, 13. oktoober 1939
- ↑ "Paide linnapeaks Hans Leemann". Järva Teataja nr 123, 25. oktoober 1939
- ↑ "Linnavalitsus pitseeris Paide muuseumi". Järva Teataja nr 119, 16. oktoober 1939
- ↑ "Paide linnavolikogu wiimne istung". Postimees nr 322, 28. november 1939
- ↑ "Saksamaaleläinu maja toalaelt leiti peidetud sõjapüss". Järva Teataja nr 2, 5. oktoober 1940