Brauser

Firefox 61.0.1 Ubuntus näitamas norrakeelse Wikipedia kodulehte.

Veebibrauser (inglise web browser 'veebibrauser), ka veebilehitseja, veebisirvija, brauser on arvutiprogramm, mille abil saab otsida, vaadata ja kasutada veebis, kohtvõrgus või kasutaja arvutis asuvatel veebilehtedel talletatud informatsiooni. Brauserid on ka failivorminguid näitavad failivaaturid, millega saab vaadata tekste, pilte jpm. Kasutatavamad veebibrauserid on Google Chrome, Mozilla Firefox, Internet Explorer, Opera ja Safari, aga on ka palju teisi. Brauseri kasutamist internetis nimetatakse ka veebis surfamiseks.

Ajalugu

Kommertsbrauserite arendus ajas

Alguses oli veebibrauser programm, mis väljastas HTML-koodi sisaldavaid tekstifaile (veebilehti) kasutajale loetaval kujul ja võimaldas hüperlinkide abil liikuda ühelt hüpertekstiga lehelt teisele.

Esimese veebibrauseri lõi Tim Berners-Lee 1990. aastal, see kandis nime WorldWideWeb. Vältimaks segadust World Wide Webiga sai selle nimeks hiljem Nexus. Järgnesid Mosaic, Netscape, Internet Explorer ja teised.

Laiendused

Pluginad

Multimeedia-sisu vastuvõtmiseks ja kuvamiseks kasutatakse lehitsejate pistikprogramme ehk pluginaid, et võimaldada lehitsejaväliste failitüüpide ja muu interaktiivse sisu (näiteks PDF, Shockwave, Flash, 3dmlw jm) vaatamist ja kasutamist.

Seoses HTML5 video ja vastavate kodekite sisse-ehitamisega lehitsejaisse endisse on multimeedia esitamise jaoks tarvidus pluginate järele tänapäeval vähenenud.

JavaScript on kaasaegsetes lehitsejates peamine programmeerimiskeel. Alguses vaid Netscape lehitsejas interaktiivsust võimaldav keel muutus aja jooksul JavaScripti-raamistike ja täiendavate tehnoloogiate abiga veebirakenduste aluseks sellisel määral, et on võimaldanud kaasaegsetel lehitsejatel asendada spetsiifiliselt opsüsteemidele väljaarendatud rakendustarkvara.

Lisad

Kaasaegseid lehitsejaid täiendavad erinevad lisad ehk laiendused (i.k. add-ons ja extensions), mille eesmärgid jäävad brauserite põhifunktsionaalsusest välja. Erinevalt pluginatest, mis põhinevad lehitsejavälisel koodil, mis on tihtipeale omanduslik, kasutavad laiendused lehitsejate poolt võimaldatud vastavaid raamistikke ja liideseid. Laienduste seas on nii sisublokeerijad, sh Adblock Plus reklaamidele ja skriptiblokeerijad (NoScript), sisuparendajad (Greasemonkey ja Stylish), kui ka privaatsuse parendajad (Privacy Badger). Samuti lasevad kommertsettevõtted ja muud organisatsioonid eri eesmärkide jaoks välja eriotstarbelisi laiendusi. Selliste seas on näiteks laiendused, millega on võimalik kasutada Eesti ID-kaarti.

Brauserite loend

Vabatarkvaralised

Ajaloolised

• WorldWideWeb – maailma esimene veebilehitseja.
• Lynx – tekstipõhine mitmeplatvormne lehitseja *NIX/Linux, Windows jpt. opsüsteemidele. Lehitseja on alates 1992. aastast siiani arenduses.
• Mozilla Application Suite – Internetikomplekt ühes lehitseja ja e-posti programmiga, mis põhines Netscape internetikomplektil. Arendus lõppes 2006. aastal, ja läks üle SeaMonkey projektile. Mozillas kasutusel olev Gecko esitusmootor kandus üle Firefox lehitsejasse.
• QtWeb – lehitseja, mis on ehitatud Nokia Qt raamistikule. Ei ole enam arenduses. Arendus lõppes 2013. aastal.
• Galeon – Gecko esitusmootorit kasutav lehitseja UNIX/Linux süsteemildee. Arendus lõppes 2008. aastal.

Tänapäevased

• Brave – avatud lähtekoodiga lehitseja, mis põhineb vabatarkvaralisel Chromium lehitsejal. Brauser blokeerib reklaamid ja veebipõhised jälgijad.
• Chromium – Blink esitusmootorit kasutav vabatarkvaraline lehitseja, mis on osaliselt või täielikult aluseks paljudele teistele kaasaegsetele lehitsejatele, sh Google Chrome. Välja lastud Unix/Linux, Mac OS X ja Windows opsüsteemidele.
• Dillo – väike ja lihtne lehitseja UNIX/Linux operatsioonisüsteemidele, töötab kiirelt ka väga vanal arvutiriistvaral.
• Konqueror – KHTML esitusmootoril põhinev multifunktsionaalne lehitseja UNIX/Linux ja Windows süsteemidele. KHTML mootoril põhineb WebKit (Apple Safari) mootor, sellel omakorda Blink (Google Chrome) mootor.
• Mozilla Firefox – Mozilla Suite'i järglane UNIX/Linux, Windows, Mac OS X jt. süsteemidele. Kasutajaliides on üles ehitatud Gecko esitusmootoril, mis joonistab ka veebilehti.

Omanduslikud

• Google Chrome – Google'i veebibrauser Windows, Linux, Mac OS X lauapealsetele ja ja Android mobiili-opsüsteemile.
• Internet Explorer – Microsofti veebibrauser Windows opsüsteemile. Internet Exploreri uute funktsioonide arendus on seiskunud Microsoft Edge'i kasuks. Internet Explorerile lastakse välja vaid turvalisuse ja stabiilsuse parandusi.
• Microsoft Edge – on Microsofti veebibrauser Windowsile.
• Safari – veebibrauser Mac OS X operatsioonisüsteemile.

Internetikomplektid

• Netscape – Mozilla eellane ja kaasaegne. Uuemad versioonid põhinevad Mozilla Application Suite'il ning kasutavad seega Gecko esitusmootorit. Välja lastud UNIX/Linux, Windows, Mac OS X jt operatsioonisüsteemidele. Arendus on seiskunud.
• Mozilla Application Suite – põhjalik internetipakett, mis sisaldab muuhulgas e-posti klienti, uudistelugejat, veebilehtede koostamise komponenti ja IRC klienti. Esimene Gecko esitusmootoriga lehiseja ja internetikomplekt. Välja lastud UNIX/Linux, Windows ja Mac OS X opsüsteemidele. Arendus seiskus 2006. aastal.
• SeaMonkey – Mozilla Application Suite'i edasiarendus UNIX/Linux, Mac OS X ja Windows opsüsteemidele.
• Opera – väike ja kiire omanduslik tasuta veebibrauser operatsioonisüsteemidele *NIX, Windows, Mac OS X jpt.

Sageli kutsutakse ka internetikomplekti brauseriks, sest brauser on internetikomplekti kõige kasutatavam osa.

Vaata ka

• Failisirvikud

Välislingid

• "What browser?"