Eesti Tööerakond: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P Tühistati kasutaja 91.129.111.76 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi NOSSER. Märgis: Tühistamine |
||
| 37. rida: | 37. rida: | ||
==Eesti Tööerakond Eesti Asutavas Kogus== |
==Eesti Tööerakond Eesti Asutavas Kogus== |
||
[[Asutava Kogu valimised|Asutava Kogu valimistel]] 1919. aastal valiti ETE nimekirjast Asutvasse Kogusse: [[Julius Seljamaa]], [[Lui Olesk]], [[Otto Strandmann]], [[Aleksander Veiler]], [[Johannes Kukk]], [[Ants Piip]], [[Tõnis Kalbus]], [[Konstantin Konik]], [[Peet Johanson]], [[Kaarel Baars]], [[Johannes Päts]], [[Theodor Pool]], [[Timoteus Grünthal]], [[Aleksander Veiderman]], [[Ado Anderkopp]], [[August Arras]], [[Arnold Schulbach]], [[Voldemar Pats]], [[Eduard Säkk]], [[Jaan Mets]], [[Karl Saar (Eesti Tööerakond)|Karl Saar]], [[Johannes Lehtman]], [[Aleksander Velvelt]], [[Johannes Zimmermann]], [[Nikolai Talts]], [[Mihkel Juhkam]], [[Christoph Peiker]], [[Viktor Tarmas|Viktor Tomberg]], [[Tõnu Loik]], [[Mihkel Varrik]], [[Jakob Sõnajalg]], [[Anna Tellmann]], [[Peeter Ruubel (advokaat)|Peeter Ruubel]], [[Hans Orav]], [[Theodor Käärik]], [[Eduard Kansman]], [[Ferdinand Peterson]], [[Madis Käbin]]. |
[[Asutava Kogu valimised|Asutava Kogu valimistel]] 1919. aastal valiti ETE nimekirjast Asutvasse Kogusse: [[Julius Seljamaa]], [[Lui Olesk]], [[Otto Strandmann]], [[Aleksander Veiler]], [[Johannes Kukk]], [[Ants Piip]], [[Tõnis Kalbus]], [[Konstantin Konik]], [[Peet Johanson]], [[Kaarel Baars]], [[Johannes Päts]], [[Theodor Pool]], [[Timoteus Grünthal]], [[Aleksander Veiderman]], [[Ado Anderkopp]], [[August Arras]], [[Arnold Schulbach]], [[Voldemar Pats]], [[Eduard Säkk]], [[Jaan Mets]], [[Karl Saar (Eesti Tööerakond)|Karl Saar]], [[Johannes Lehtman]], [[Aleksander Velvelt]], [[Johannes Zimmermann]], [[Nikolai Talts]], [[Mihkel Juhkam]], [[Christoph Peiker]], [[Viktor Tarmas|Viktor Tomberg]], [[Tõnu Loik]], [[Mihkel Varrik]], [[Jakob Sõnajalg]], [[Anna Tellmann]], [[Peeter Ruubel (advokaat)|Peeter Ruubel]], [[Hans Orav]], [[Theodor Käärik]], [[Eduard Kansman]], [[Ferdinand Peterson]], [[Madis Käbin]]. |
||
Tööerakondlane Timotheos Grünthal oli koos sots Mihkel Nepsiga 1919.a Saaremaa mässu korraldaja, olles ise Saaremaa maavalitsuse liikmed, tegelesid nad aktiivselt Eesti Vabariigi seaduste ja määruste rikkumisega. Kui Eesti valitsuse komissar Victor Neggo alustas kohalikus ajalehes pahempoolsete võimu all tegutseva Saaremaa maavalitsuse seaduserikkumiste kritiseerimist,algatasid sots Mihkel ja tööerakondlane Timotheos Grünthal samas ajalehes avalikult Saaremaal elavaid inimesi Eesti Vabariigi vastaseks mässuks üles-õhutama, kuulutades Eesti Vabariigi vastu sõdivaid punaarmeelasi tõeliste vabadusvõitlejatena ja halvustades igati Eesti Vabariigi nimel sõdivaid Eesti rahvaväelasi . Selle kuritahtliku kihutustöö tulemusena hakkasid mässama 16.02.1919.a. Kuivastusse kogunenud kutsealused, kes pidid mandrile Vabadussõtta minema ja tapsid hoopis Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Arseni Jefimovi ning asusid tapma ümbruskonna mõisnikke koos naiste ja lastega. Soovides Kuressaares kehtestada bolshevistlikku võimu, liikusid sotsidest juhitud mässajad Kuressaare suunas ja avaldasid korraldusi ümbruskaudsetele elanikele Saaremaa sotsialistliku töörahva partei nimel,mis oli kohalike sotsiaaldemokraatide partei ametlik nimetus. 18.02.1019. jõudis Kuivastusse bolshevistliku mässu lõpetamiseks Eesti Vabariigi sõjaväeüksus, mis lõpetas bolshevistlike mässajate korraldatud Kuressaare sõjalise piiramise asudes lahingusse sotside juhitud bolshevistlike mässajate vastu. Mässus osalenud kurjategijad said enamuses surma lahingu käigus,mõned ellujäänud kurjategijad lasti maha Eesti Vabariigi välikohtu otsusel. Kokku oli sellest kuritegelikust bolshevistlikust mässust osavõtjaid,163,kes ise olid tapnud koos laste ja naistega 23 inimest. Mässu õhutajad Mihkel Neps ja Timotheos Grünthal pääsesid karistusest ja said Asutava Kogu liikmeteks.Mässuõhutaja sots Mihkel Neps oli hiljem tegev Saaremaa maavalitsuse juhina ja ja sotside partei liikmena Riigikogu liige.Teine kuritegelik mässuõhutaja tööerakondlane Timotheos Grünthal pääses samuti Jaan Tõnissoni juhitud tööpartei liikmena Riigikokku. |
|||
[[1919]]. aasta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimistel saavutas Eesti Tööerakond [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatide]] järel suuruselt teise häälte arvu. [[Otto Strandmani esimene valitsus|Esimese valitsuse moodustas]] tööerakondlane [[Otto Strandman]]. |
[[1919]]. aasta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimistel saavutas Eesti Tööerakond [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatide]] järel suuruselt teise häälte arvu. [[Otto Strandmani esimene valitsus|Esimese valitsuse moodustas]] tööerakondlane [[Otto Strandman]]. |
||
Redaktsioon: 9. veebruar 2020, kell 15:10
| Eesti Tööerakond (ETE) | |
|---|---|
| Esimees |
Jüri Vilms Otto Strandman Ants Piip Juhan Kukk Theodor Pool Julius Seljamaa |
| Asutamine | 1917, liitumine 1932 |
Eesti Tööerakond oli 1917. aastal moodustatud sotsiaaldemokraatlik erakond.
Partei moodustamine
Partei moodustati 1917. aastal Eesti Radikaalsotsialistlik Partei ja Peterburi eesti radikaalide poolt ning jätkas oma tegevust ka iseseisvunud Eestis, 1932. aasta jaanuaris ühines Eesti Tööerakond Eesti Rahvaerakonna ja Kristliku Rahvaerakonnaga ühtseks Rahvuslikuks Keskerakonnaks.
Oma iseseisva tegutsemise perioodil oli Tööerakond Eesti poliitikas üks aktiivsemaid. Ta toetas demokraatlikku riigikorda. Tööerakonna põhimõtted määrati kindlaks nende 1917. aastal avaldatud erakonna eeskavas.
1917. aasta 30. septembril (13. oktoobril) toimunud Eesti Tööerakonna I kongressil ei toetanud Tööerakond Petrogradis toimunud bolševike riigipööret, toetades Asutavat Kogu, kuid positsioneerisid end vasaktsentristlikul positsioonil:
„Eesti tööerakonna osa määrab praegusel ajal iseenesest kindlalt ära, tal tuleb ühelt poolt vastu seista enamlaste katsetele, mis rahvavalitsuse võidulepääsemist püüavad takistada, teiselt poolt aga valvel seista, et teine äärmus, meie parempoolsed rühmad meie elukorda ainult varandusliste kihtide majandusliste huvide kohaselt korraldama ei saaks hakata.“
– [1]
„Eesti Tööerakond tunnistab, et kõige demokraatilisema valitsusõiguse põhjal valitud Eesti asutav kogu, missugune selle enamus ka ei seaks, kõige õiglasem ja selgem rahva tahtmise arvestaja on ja sellepärast temal ka täieline võim ja iseseisvus peab olema“
„Seni pidas Eesti tööerakonna programm Eestile kõige kohasemaks autonoomiat föderatiivsel alusel muu Venemaaga, seejuures silmas pidades meie majanduslisi huvisid, riigikaitset jne. Kuid viimasel ajal on olud Venemaal sedavõrd muutunud, et see nõudmine mitte enam küllalt kohane pole. Nimelt tähendati konverentsil võimaluse peale, et mitmed rahvad, muu seas ka Ukraina Venemaast täieste lahku võivad lüüa, ja siis ei suudaks järelejääjad väikerahvad Venemaaga föderatsioonis olles Suur-Vene rahvusele selleks enam küllalt tugevat vastukaalu pakkuda, nagu see nende rahvusliste huvide kaitseks tarvilik. Sellepärast tuleb meil Venemaa föderatsiooni kõrval ühtlasi ka teisi võimalusi kaalumise alla võtta, mis meie maa ja rahva huvisid paremine suudaksid kindlustada. Niisugustest võimalustest leidsid mitmed konverentsi liikmed kõige kohasema olevat selle, kui Eestist erapooletu iseseisev vabariik luuakse, kelle iseseisvus ja huvid kõigi suurriikide kaitse all seisavad.“
Tööerakonna liidriks oli erakonna tegevuse alguses Jüri Vilms, kuid pärast tema hukkumist olid hiljem partei liidriteks Otto Strandman, Ants Piip, Juhan Kukk, Theodor Pool ja Julius Seljamaa.
Eesti Tööerakond Ülevenemaalises Asutavas Kogus
Eesti Tööerakond saadikud osalesid 1917. aasta Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel ning partei saadikud Jüri Vilms ja Julius Seljamaa valiti Ülevenemaalise Asutava Kogu saadikuiks.
Esialgu oli Tööerakond poliitilisel skalaal vasaktsentristlik ja mõõdukalt sotsialistlik, seejärel arenes tsentrumi suunas ja kaotas sellega ka liikmeid[2], 1925. aastal eraldus Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis ning 1932. aastal liitus Eesti Rahvuslikuks Keskerakonnaks.
Eesti Tööerakond Eesti Asutavas Kogus
Asutava Kogu valimistel 1919. aastal valiti ETE nimekirjast Asutvasse Kogusse: Julius Seljamaa, Lui Olesk, Otto Strandmann, Aleksander Veiler, Johannes Kukk, Ants Piip, Tõnis Kalbus, Konstantin Konik, Peet Johanson, Kaarel Baars, Johannes Päts, Theodor Pool, Timoteus Grünthal, Aleksander Veiderman, Ado Anderkopp, August Arras, Arnold Schulbach, Voldemar Pats, Eduard Säkk, Jaan Mets, Karl Saar, Johannes Lehtman, Aleksander Velvelt, Johannes Zimmermann, Nikolai Talts, Mihkel Juhkam, Christoph Peiker, Viktor Tomberg, Tõnu Loik, Mihkel Varrik, Jakob Sõnajalg, Anna Tellmann, Peeter Ruubel, Hans Orav, Theodor Käärik, Eduard Kansman, Ferdinand Peterson, Madis Käbin.
1919. aasta Asutava Kogu valimistel saavutas Eesti Tööerakond sotsiaaldemokraatide järel suuruselt teise häälte arvu. Esimese valitsuse moodustas tööerakondlane Otto Strandman.
ETE Asutavas Kogus ja Riigikogus
| Valimised | Esindusorgan | Protsentuaalne esindatus | Esinduskogu koosseis (Asutav Kogu=120 saadikut) (Riigikogu=100 saadikut) |
|---|---|---|---|
| 1919 | Asutav Kogu | 30 | |
| 1920 | I Riigikogu | 21,0% | 22 |
| 1923 | II Riigikogu | 11,2% | 12 |
| 1926 | III Riigikogu | 12,4% | 12 |
| 1929 | IV Riigikogu | 10,2% | 10 |
Enne 1932. aasta V Riigikogu valimisi liitusid Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond ja Majaomanike ühendus Eesti Rahvuslikuks Keskerakonnaks, mis ühenderakonnana sai 110,662 häält, mis oli 22,1% häältest ja andis RKE 23 kohta V Riigikogus.