Helmut Oruvee: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. märts 2007, kell 19:30

Helmut Oruvee (22. oktoober 1923 Pärnu – 1. märts 2007 Tallinn) oli eesti arhitektuuriteadlane ja -õppejõud.

Ta lõpetas 1942. aastal Pärnu 1. Keskkooli. Juba enne kooli lõpetamist asus ta tööle ja oli sõja-aastatel 1941–1944 lihttööline.

Kui sõja järel avati Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonnas arhitektuuri eriala, alustas Helmut Oruvee õpinguid just sellel erialal. Ta lõpetas ülikooli arhitekti diplomiga 1950. aastal. Õpingud jätkusid 1951. aastal Leningradi Ehitusinseneride Instituudis, kus ta kaitses 1954. aastal kandidaadiväitekirja.

Pöördunud 1954. aastal tagasi Tallinnasse, sai Oruveest dotsent Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuuri õppetoolis. Aastal 1964 valiti ta ehitusteaduskonna dekaaniks. Doktorikraad omistati talle järgmisel aastal Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituudist väitekirja "Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest" eest. See võimaldas tal saada 1967. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurikateedri professoriks.

Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis, siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee. Aastatel 1971–1990 oli ta Kunstiinstituudi arhitektuurikateedri juhataja. Aastast 1994 jätkas ta õppejõu tegevust emeriitprofessorina.

Helmut Oruvee peamised teened seisnevad akustika arendamises. Kasutades heli- ja valguslainete analoogiat, leidis ta võimalusi helilainete fikseerimise keeruliste seadmete asendamiseks valguse levikut fikseeriva aparatuuriga. Tema osalusel rajati Tallinna Lauluväljaku, Tallinna Linnahalli, Tartu Vanemuise teatri- ja kontserdisaali, Pärnu Endla teatri, Viljandi Ugala teatri ja Tallinna Polütehnilise Instituudi saali arhitektuuriakustika. Tema töö ei piirdunud ainult Eestiga, vaid tema oskusi kasutati saalide rajamisel Leedus, Venemaal, Gruusias ja paljudes teistes riikides. Aastal 1969 omistati talle Eesti NSV teenelise teadlase aunimetus.

Helmut Oruvee oli alates 1955. aastast Eesti Arhitektide Liidu liige, kuulus kaua aega selle juhatusse ja oli organisatsiooni aseesimees.

Ta oli Tallinna Teadlaste Maja asutaja ja tegevliige. Vabal ajal tegeles ta palju muusikaga, esinedes muuhulgas ka Tallinna Polütehnilise Instituudi meeskooris.

Välislingid

Nekroloog ajalehes "Eesti Päevaleht" (2. märts 2007)
Nekroloog ajalehes "Postimees" (2. märts 2007)
Nekroloog ajalehes "SL Õhtuleht" (2. märts 2007)

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 Pöördunud 1954. aastal tagasi [[Tallinn]]asse, sai Oruveest [[dotsent]] Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuuri õppetoolis. Aastal [[1964]] valiti ta ehitusteaduskonna [[dekaan]]iks.
-[[Doktorikraad]] omistati talle järgmisel aastal [[Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut|Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituudist]] väitekirja "Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest" eest. See võimaldas tal saada [[1967]]. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuuri õppetooli [[professor]]iks.
+[[Doktorikraad]] omistati talle järgmisel aastal [[Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut|Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituudist]] väitekirja "Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest" eest. See võimaldas tal saada [[1967]]. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurikateedri [[professor]]iks.
-Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee. Aastatel [[1971]]–[[1990]] oli ta Kunstiinstituudi arhitektuuri õppetooli juhataja. Aastast [[1994]] jätkas ta õppejõu tegevust [[emeriitprofessor]]ina.
+Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee. Aastatel [[1971]]–[[1990]] oli ta Kunstiinstituudi arhitektuurikateedri juhataja. Aastast [[1994]] jätkas ta õppejõu tegevust [[emeriitprofessor]]ina.
 Helmut Oruvee peamised teened seisnevad [[akustika]] arendamises. Kasutades heli- ja valguslainete analoogiat, leidis ta võimalusi helilainete fikseerimise keeruliste seadmete asendamiseks valguse levikut fikseeriva aparatuuriga. Tema osalusel rajati [[Tallinna Lauluväljak]]u, [[Tallinna Linnahall]]i, [[Tartu]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri- ja kontserdisaali]], [[Pärnu]] [[Endla (teater)|Endla teatri]], [[Viljandi]] [[Ugala|Ugala teatri]] ja Tallinna Polütehnilise Instituudi saali arhitektuuriakustika. Tema töö ei piirdunud ainult Eestiga, vaid tema oskusi kasutati saalide rajamisel [[Leedu]]s, [[Venemaa]]l, [[Gruusia]]s ja paljudes teistes riikides. Aastal [[1969]] omistati talle Eesti NSV teenelise teadlase aunimetus.