Mustpeade maja: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P pisitoimetamine
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel| räägib hoonest Tallinnas; hoone kohta Riias vaata artiklit [[Riia mustpeade maja]]<ref>[http://www.latvia.travel/et/mustpeade-maja MUSTPEADE MAJA], Riias</ref>}}
{{See artikkel| räägib hoonest Tallinnas; hoone kohta Riias vaata artiklit [[Riia mustpeade maja]]}}

{{Hoone
{{Hoone
|Nimi = Mustpeade maja
|Nimi = Mustpeade maja
31. rida: 30. rida:
}}
}}


[[Pilt:MustpeadeVennaskonnaHooned.Tallinn.jpg|pisi|Mustpeade vennaskonna hoone]]
[[Pilt:MustpeadeVennaskonnaHooned.Tallinn.jpg|pisi|püsti|Mustpeade vennaskonna hoone]]
'''Tallinna Mustpeade maja''' (varasem nimi ''mustapeade maja''; ka ''mustpeade vennaskonna hoone'') on üks väheseid [[Tallinna vanalinn]]as säilinud [[renessanss]]ehitisi. Selle aadress on [[Pikk tänav]] 26.
'''Mustpeade maja''' (ka ''mustpeade vennaskonna hoone'', varem ka ''mustapeade maja'') on üks väheseid [[Tallinna vanalinn]]as säilinud [[renessanss]]ehitisi. Selle aadress on [[Pikk tänav]] 26.
Mustpeade maja asub Pika tänava ja [[Pühavaimu tänav]]a vahelisel kõrgendikul ja on loodusliku asendi tõttu mitmetasandiline, Pika tänava pool asuvad hoone ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas aga Pühavaimu tänava poolsed 1. ja 2. korruse.
Mustpeade maja asub Pika tänava ja [[Pühavaimu tänav]]a vahelisel kõrgendikul ja on loodusliku asendi tõttu mitmetasandiline, Pika tänava pool asuvad hoone ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas aga Pühavaimu tänava poolsed 1. ja 2. korruse.

Hoones on neli saali: Valge saal, Olavi saal, Vennaste saal ja Keldrisaal.<ref>[http://www.filharmoonia.ee/mustpeademaja/ruumide-rent/ruumide-rent Ruumide rent]. Mustpeade maja, vaadatud 26.04.2019.</ref>


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
[[Pilt:Mustpeade epitaaf, TLM 4938 Mustpeade epitaaf.jpg|pisi|Lambert Glandorp. Mustpeade epitaaf]]
[[Pilt:Mustpeade epitaaf, TLM 4938 Mustpeade epitaaf.jpg|pisi|püsti|Lambert Glandorp. Mustpeade epitaaf]]
[[Mustpeade vennaskond]]a Tallinnas on esmakordselt mainitud [[1400]]. aastal ja selle tekke ajaks loetakse [[1399]]. aasta. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende [[Suurgild]]i vastuvõtmist ja välismaiseid kaupmehi, kes viibisid küll pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku [[Püha Mauritius]]ega, kes legendi järgi oli [[Aafrika]]st pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärk. Vennaskond oli tegev ainult [[Eesti]] ja [[Läti]] aladel (Tallinnas, Riias ja Tartus), mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940. aastatel. 1990. aastate lõpus esitasid vennaskonna esindajad oma endise maja tagastamise taotluse ja sellest alates käib kohtuvaidlus taotluse õiguspärasuse üle. Tagastamise vastuargumentideks on maja mahukas ümberehitamine pärast vennaskonna lahkumist ja maja kasutamine linnale olulise kultuurikeskusena.
[[Mustpeade vennaskond]]a Tallinnas on esmakordselt mainitud [[1400]]. aastal ja selle tekke ajaks loetakse [[1399]]. aasta. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende [[Suurgild]]i vastuvõtmist ja välismaiseid kaupmehi, kes viibisid küll pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku [[Püha Mauritius]]ega, kes legendi järgi oli [[Aafrika]]st pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärk. Vennaskond oli tegev ainult [[Eesti]] ja [[Läti]] aladel (Tallinnas, Riias ja Tartus), mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940. aastatel. 1990. aastate lõpus esitasid vennaskonna esindajad oma endise maja tagastamise taotluse ja sellest alates käib kohtuvaidlus taotluse õiguspärasuse üle. Tagastamise vastuargumentideks on maja mahukas ümberehitamine pärast vennaskonna lahkumist ja maja kasutamine linnale olulise kultuurikeskusena.


43. rida: 44. rida:
[[1597]]. aastal tehti suurem ümberehitus, mille käigus kujundati [[fassaad]] [[Madalmaad]]e renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb [[1640]]. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelöövine ja võlvitud gildisaal on pärit [[15. sajand]]ist.
[[1597]]. aastal tehti suurem ümberehitus, mille käigus kujundati [[fassaad]] [[Madalmaad]]e renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb [[1640]]. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelöövine ja võlvitud gildisaal on pärit [[15. sajand]]ist.


Järgmine suur ümberehitus tehti hoones [[1908]]. aastal, ent see puudutas vaid interjööri, mis sai uusklassitsistliku välimuse. 1970. aastate lõpus võeti ette suurem restaureerimistöö seoses [[1980]]. aasta [[1980. aasta suveolümpiamängud|suveolümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|purjeregati toimumisega Tallinnas]]. Suur osa vanalinna hoonestusest sai enne seda sündmust uue viimistluse. Pilkupüüdvateks elementideks on Mustpeade maja välisuks ja fassaadil asuvad bareljeefid. Mustpeade maja interjöör uuendati 1990. aastate lõpus. Maja Olavi saalis asub [[Tallinna Linnavalitsus]]e kingitud maal "Püha Olav" (autor kunstnik [[Jüri Arrak]]).
Järgmine suur ümberehitus tehti hoones [[1908]]. aastal, ent see puudutas vaid interjööri, mis sai uusklassitsistliku välimuse. 1970. aastate lõpus võeti ette suurem restaureerimistöö seoses [[1980]]. aasta [[1980. aasta suveolümpiamängud|suveolümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|purjeregati toimumisega Tallinnas]]. Suur osa vanalinna hoonestusest sai enne seda sündmust uue viimistluse. Pilkupüüdvateks elementideks on mustpeade maja välisuks ja fassaadil asuvad bareljeefid. Mustpeade maja interjöör uuendati 1990. aastate lõpus. Maja Olavi saalis asub [[Tallinna Linnavalitsus]]e kingitud maal "Püha Olav" (autor kunstnik [[Jüri Arrak]]).


Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. 1944–1965 kandis nime '''J. Tombi nimeline Kultuurihoone'''. Pärast [[Salme kultuurikeskus]] valmimist Vabriku tänaval kolis sinna J. Tombi nimeline Kultuuripalee, mustpeade majas alustas tegevust Noorsoo Kultuuripalee (1965–1968), 1969–1991 [[Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee]]. Majas tegutsesid paljud isetegevuskollektiivid. Neist tuntumad on [[tantsuansambel Sõprus]] (juhendaja [[Ilma Adamson]]), [[segakoor Noorus]], meesansambel [[Vanad sõbrad]], tantsuklubi Hõbe-Must (juhendaja [[Ants Tael]], ansambel [[Elektra (ansambel)|Elektra]], [[Horre Zeigeri Big Band]] jt.
Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. 1944–1965 kandis nime ''J. Tombi nimeline Kultuurihoone''. Pärast [[Salme kultuurikeskus]] valmimist Vabriku tänaval kolis sinna J. Tombi nimeline Kultuuripalee, mustpeade majas alustas tegevust Noorsoo Kultuuripalee (1965–1968), 1969–1991 [[Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee]]. Majas tegutsesid paljud isetegevuskollektiivid. Neist tuntumad on [[tantsuansambel Sõprus]] (juhendaja [[Ilma Adamson]]), [[segakoor Noorus]], meesansambel [[Vanad sõbrad]], tantsuklubi Hõbe-Must (juhendaja [[Ants Tael]], ansambel [[Elektra (ansambel)|Elektra]], [[Horre Zeigeri Big Band]] jt.


Aastatel 2000, 2001, 2002 ja 2006 krooniti Mustapeade majas aasta Eesti Miss Estonia tiitlivõitjad E. Mikomägi, I. Roos, J. Tafenau, K. Klemmer ja Mister Eesti V. Loonde.
Aastatel 2000, 2001, 2002 ja 2006 krooniti Mustapeade majas aasta Eesti Miss Estonia tiitlivõitjad E. Mikomägi, I. Roos, J. Tafenau, K. Klemmer ja Mister Eesti V. Loonde.
54. rida: 55. rida:
Flickr - tm-tm - Tallinn Up Close (2).jpg
Flickr - tm-tm - Tallinn Up Close (2).jpg
</gallery>
</gallery>

==Vaata ka==
*[[Mustpeade maja Olavi saal]]<ref>[http://www.mustpeademaja.ee/ruumide-rent/olavi-saal/ Olavi saal]</ref>
*[[Mustpeade maja Valge saal]]<ref>[http://www.mustpeademaja.ee/ruumide-rent/valge-saal/ Valge saal]</ref>
*[[Mustpeade maja Vennaste saal]]<ref>[http://www.mustpeademaja.ee/ruumide-rent/vennaste-saal/ Vennaste saal]</ref>
*[[Mustpeade maja Keldrisaal]]<ref>[http://www.mustpeademaja.ee/ruumide-rent/keldrisaal/ Keldrisaal]</ref>


==Viited==
==Viited==
72. rida: 67. rida:
* Andrus Kivirähk [http://www.epl.ee/news/arvamus/andrus-kivirahk-kahe-heinakuhja-vahel.d?id=64969548 "Kahe heinakuhja vahel"] EPL, 15. september 2012
* Andrus Kivirähk [http://www.epl.ee/news/arvamus/andrus-kivirahk-kahe-heinakuhja-vahel.d?id=64969548 "Kahe heinakuhja vahel"] EPL, 15. september 2012
* [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=379451 Mustpeade maja jääb linna omandisse], Tallinna Postimees, 28. jaanuar 2011
* [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=379451 Mustpeade maja jääb linna omandisse], Tallinna Postimees, 28. jaanuar 2011
* [http://www.eestigiid.ee/?CatID=157&ItemID=4978 Pikk 26 (Mustpeade vennaskonna hoone)], eestigiid.ee
* {{eestigiid|157|4978||Pikk 26 (Mustpeade vennaskonna hoone)}}


[[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]]
[[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]]

Redaktsioon: 26. aprill 2019, kell 23:33

 See artikkel räägib hoonest Tallinnas; hoone kohta Riias vaata artiklit Riia mustpeade maja
Mustpeade maja
Mustpeade maja fassaad
Üldandmed
Asukoht Tallinna vanalinn
Ehituse algus 15. sajand
Renoveeritud 1531, 1597, 1908
Aadress Pikk tänav 26, Tallinn
Koordinaadid 59° 26′ 20″ N, 24° 44′ 48,2″ E
Mustpeade vennaskonna hoone

Mustpeade maja (ka mustpeade vennaskonna hoone, varem ka mustapeade maja) on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Selle aadress on Pikk tänav 26. Mustpeade maja asub Pika tänava ja Pühavaimu tänava vahelisel kõrgendikul ja on loodusliku asendi tõttu mitmetasandiline, Pika tänava pool asuvad hoone ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas aga Pühavaimu tänava poolsed 1. ja 2. korruse.

Hoones on neli saali: Valge saal, Olavi saal, Vennaste saal ja Keldrisaal.[1]

Ajalugu

Lambert Glandorp. Mustpeade epitaaf

Mustpeade vennaskonda Tallinnas on esmakordselt mainitud 1400. aastal ja selle tekke ajaks loetakse 1399. aasta. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ja välismaiseid kaupmehi, kes viibisid küll pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärk. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel (Tallinnas, Riias ja Tartus), mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940. aastatel. 1990. aastate lõpus esitasid vennaskonna esindajad oma endise maja tagastamise taotluse ja sellest alates käib kohtuvaidlus taotluse õiguspärasuse üle. Tagastamise vastuargumentideks on maja mahukas ümberehitamine pärast vennaskonna lahkumist ja maja kasutamine linnale olulise kultuurikeskusena.

Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. 16. sajandi esimesel poolel ostsid selle mustpead, mil ehitati ka uus võlvimata laega saal.

1597. aastal tehti suurem ümberehitus, mille käigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelöövine ja võlvitud gildisaal on pärit 15. sajandist.

Järgmine suur ümberehitus tehti hoones 1908. aastal, ent see puudutas vaid interjööri, mis sai uusklassitsistliku välimuse. 1970. aastate lõpus võeti ette suurem restaureerimistöö seoses 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas. Suur osa vanalinna hoonestusest sai enne seda sündmust uue viimistluse. Pilkupüüdvateks elementideks on mustpeade maja välisuks ja fassaadil asuvad bareljeefid. Mustpeade maja interjöör uuendati 1990. aastate lõpus. Maja Olavi saalis asub Tallinna Linnavalitsuse kingitud maal "Püha Olav" (autor kunstnik Jüri Arrak).

Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. 1944–1965 kandis nime J. Tombi nimeline Kultuurihoone. Pärast Salme kultuurikeskus valmimist Vabriku tänaval kolis sinna J. Tombi nimeline Kultuuripalee, mustpeade majas alustas tegevust Noorsoo Kultuuripalee (1965–1968), 1969–1991 Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee. Majas tegutsesid paljud isetegevuskollektiivid. Neist tuntumad on tantsuansambel Sõprus (juhendaja Ilma Adamson), segakoor Noorus, meesansambel Vanad sõbrad, tantsuklubi Hõbe-Must (juhendaja Ants Tael, ansambel Elektra, Horre Zeigeri Big Band jt.

Aastatel 2000, 2001, 2002 ja 2006 krooniti Mustapeade majas aasta Eesti Miss Estonia tiitlivõitjad E. Mikomägi, I. Roos, J. Tafenau, K. Klemmer ja Mister Eesti V. Loonde.

Viited

  1. ↑ Ruumide rent. Mustpeade maja, vaadatud 26.04.2019.

Kirjandus

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mustpeade_maja&oldid=5297742"