Hallaine: erinevus redaktsioonide vahel
P Korrastasin skripti abil viiteid |
P pisitoimetamine |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Hallaineks''' ehk '''hallolluseks''' ([[ladina keel|ladina]] ''substantia grisea'') nimetatakse paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] loomade [[kesknärvisüsteem]]i [[närvikude]]. |
'''Hallaineks''' ehk '''hallolluseks''' ([[ladina keel|ladina]] ''substantia grisea'') nimetatakse paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] loomade [[kesknärvisüsteem]]i [[närvikude]]. |
||
Hallaine [[arengubioloogia|areng]], [[anatoomia]], [[morfoloogia]], [[histoloogia]] ja [[patoloogia]] võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. |
Hallaine [[arengubioloogia|areng]], [[anatoomia]], [[morfoloogia]], [[histoloogia]] ja [[patoloogia]] võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. |
||
==Imetajatel== |
==Imetajatel== |
||
===Inimestel=== |
===Inimestel=== |
||
[[Seljaaju]]s paikneb hallaine tsentraalselt. Seljaajus paikneb ka nii valge- kui hallainest koosnev kiuvõrgustik ehk [[retikulaarformatsioon]] (''formatio reticularis''), mis kontrollib [[südame-veresoonkond]]a ja [[hingamine|hingamist]]. |
[[Seljaaju]]s paikneb hallaine tsentraalselt. Seljaajus paikneb ka nii valge- kui hallainest koosnev kiuvõrgustik ehk [[retikulaarformatsioon]] (''formatio reticularis''), mis kontrollib [[südame-veresoonkond]]a ja [[hingamine|hingamist]]. |
||
[[Peaaju]]s aga paikneb hallollus [[väikeaju|väike]]- ja [[suuraju]] [[poolkerad]]e pinnal, moodustades [[ajukoor]]e. |
[[Peaaju]]s aga paikneb hallollus [[väikeaju|väike]]- ja [[suuraju]] [[poolkerad]]e pinnal, moodustades [[ajukoor]]e. |
||
[[Vaheaju]] ülemises osas paiknev [[talamus]] on samuti hallainest moodustunud. |
[[Vaheaju]] ülemises osas paiknev [[talamus]] on samuti hallainest moodustunud. |
||
Peaaju [[valgeaine]]s aga paikneb hallollus mitmete eraldi [[tuumad]]ena. |
Peaaju [[valgeaine]]s aga paikneb hallollus mitmete eraldi [[tuumad]]ena. |
||
Ajutüves paikneb hallaine aga valgeainega võrgutaoliselt vaheldumisi (ajutüve retikulaarformatsioon).<ref name="q2lT2" /> |
Ajutüves paikneb hallaine aga valgeainega võrgutaoliselt vaheldumisi (ajutüve retikulaarformatsioon).<ref name="q2lT2" /> |
||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
==Patoloogia== |
==Patoloogia== |
||
Inimestel seostatakse hallainega mitmeid haiguslikke seisundeid. |
Inimestel seostatakse hallainega mitmeid haiguslikke seisundeid. |
||
[[Polüskleroos]]i seostatakse enim [[valgeaine]]ga, kuid [[polüskleroosihaige]]tel on leitud haiguskoldeid (koeproovides) ka hallaines.<ref name="HNlSI" /> |
[[Polüskleroos]]i seostatakse enim [[valgeaine]]ga, kuid [[polüskleroosihaige]]tel on leitud haiguskoldeid (koeproovides) ka hallaines.<ref name="HNlSI" /> |
||
| 28. rida: | 28. rida: | ||
==Nimi== |
==Nimi== |
||
Nimetus ''hall'' tuleneb hallaine värvumisest halliks formaliin-preparaadis. Elavas kehas on hallollus tõenäoliselt roosaka värvusega. |
Nimetus ''hall'' tuleneb hallaine värvumisest halliks formaliin-preparaadis. Elavas kehas on hallollus tõenäoliselt roosaka värvusega. |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
| 34. rida: | 34. rida: | ||
<ref name="q2lT2">Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 550, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> |
<ref name="q2lT2">Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 550, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> |
||
<ref name="an8Qo">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 188, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> |
<ref name="an8Qo">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 188, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> |
||
<ref name="HNlSI">Bö L, Geurts JJ, Mörk SJ, van der Valk P.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16637929 Grey matter pathology in multiple sclerosis.], Acta Neurol Scand Suppl. 2006;183:48-50, Veebiversioon (vaadatud 10.03.2014) |
<ref name="HNlSI">Bö L, Geurts JJ, Mörk SJ, van der Valk P.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16637929 Grey matter pathology in multiple sclerosis.], Acta Neurol Scand Suppl. 2006;183:48-50, Veebiversioon (vaadatud 10.03.2014) (''inglise keeles'')</ref> |
||
}} |
}} |
||
Redaktsioon: 13. aprill 2019, kell 15:00
Hallaineks ehk hallolluseks (ladina substantia grisea) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Hallaine areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Imetajatel
Inimestel
Seljaajus paikneb hallaine tsentraalselt. Seljaajus paikneb ka nii valge- kui hallainest koosnev kiuvõrgustik ehk retikulaarformatsioon (formatio reticularis), mis kontrollib südame-veresoonkonda ja hingamist.
Peaajus aga paikneb hallollus väike- ja suuraju poolkerade pinnal, moodustades ajukoore.
Vaheaju ülemises osas paiknev talamus on samuti hallainest moodustunud.
Peaaju valgeaines aga paikneb hallollus mitmete eraldi tuumadena.
Ajutüves paikneb hallaine aga valgeainega võrgutaoliselt vaheldumisi (ajutüve retikulaarformatsioon).[1]
Hallaine koosneb närviraku kehadest ja nende vahele jäävatest närvikiudude algus- ja lõpposadest ning neurogliiarakkudest.[2]
Patoloogia
Inimestel seostatakse hallainega mitmeid haiguslikke seisundeid.
Polüskleroosi seostatakse enim valgeainega, kuid polüskleroosihaigetel on leitud haiguskoldeid (koeproovides) ka hallaines.[3]
Hallaine massilist vähenemist on täheldatud ka Alzheimeri tõve põdevatel patsientidel.
Nimi
Nimetus hall tuleneb hallaine värvumisest halliks formaliin-preparaadis. Elavas kehas on hallollus tõenäoliselt roosaka värvusega.
Viited
- ↑ Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 550, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 188, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- ↑ Bö L, Geurts JJ, Mörk SJ, van der Valk P.,Grey matter pathology in multiple sclerosis., Acta Neurol Scand Suppl. 2006;183:48-50, Veebiversioon (vaadatud 10.03.2014) (inglise keeles)
Välisallikad
- Sissekanne Terminologia Anatomica-s A14.1.04.201: Substantia grisea. Hallaine