Erinevus lehekülje "Hallaine" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 25 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine
P (Korrastasin skripti abil viiteid)
P (pisitoimetamine)
'''Hallaineks''' ehk '''hallolluseks''' ([[ladina keel|ladina]] ''substantia grisea'') nimetatakse paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] loomade [[kesknärvisüsteem]]i [[närvikude]].
Hallaine [[arengubioloogia|areng]], [[anatoomia]], [[morfoloogia]], [[histoloogia]] ja [[patoloogia]] võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
 
==Imetajatel==
===Inimestel===
 
[[Seljaaju]]s paikneb hallaine tsentraalselt. Seljaajus paikneb ka nii valge- kui hallainest koosnev kiuvõrgustik ehk [[retikulaarformatsioon]] (''formatio reticularis''), mis kontrollib [[südame-veresoonkond]]a ja [[hingamine|hingamist]].
 
[[Peaaju]]s aga paikneb hallollus [[väikeaju|väike]]- ja [[suuraju]] [[poolkerad]]e pinnal, moodustades [[ajukoor]]e.
 
[[Vaheaju]] ülemises osas paiknev [[talamus]] on samuti hallainest moodustunud.
 
Peaaju [[valgeaine]]s aga paikneb hallollus mitmete eraldi [[tuumad]]ena.
 
Ajutüves paikneb hallaine aga valgeainega võrgutaoliselt vaheldumisi (ajutüve retikulaarformatsioon).<ref name="q2lT2" />
==Patoloogia==
 
Inimestel seostatakse hallainega mitmeid haiguslikke seisundeid.
 
[[Polüskleroos]]i seostatakse enim [[valgeaine]]ga, kuid [[polüskleroosihaige]]tel on leitud haiguskoldeid (koeproovides) ka hallaines.<ref name="HNlSI" />
==Nimi==
 
Nimetus ''hall'' tuleneb hallaine värvumisest halliks formaliin-preparaadis. Elavas kehas on hallollus tõenäoliselt roosaka värvusega.
 
==Viited==
<ref name="q2lT2">Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 550, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref>
<ref name="an8Qo">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 188, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>
<ref name="HNlSI">Bö L, Geurts JJ, Mörk SJ, van der Valk P.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16637929 Grey matter pathology in multiple sclerosis.], Acta Neurol Scand Suppl. 2006;183:48-50, Veebiversioon (vaadatud 10.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
}}
 
75 777

muudatust

Navigeerimismenüü