Tšehhoslovakkia Teises maailmasõjas: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{vikinda}} |
{{vikinda}} |
||
[[Tšehhia]] okupeeriti Saksamaa poolt [[1939]]. aastal ning [[Tšehhoslovakkia]] aladel moodustati [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] kaitse all olev [[ |
[[Tšehhia]] okupeeriti Saksamaa poolt [[1939]]. aastal ning [[Tšehhoslovakkia]] aladel moodustati [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] kaitse all olev [[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]] ja [[Slovaki vabariik (1939–1945)|Slovaki vabariik]]. |
||
{{Sisukord paremale}} |
{{Sisukord paremale}} |
||
==Tšehhoslovakkia kriisid == |
==Tšehhoslovakkia kriisid == |
||
Esimene Tšehhoslovakkia kriis toimus mais 1938. Teine kriis oli 1938. aasta septembris, pärast [[autonoomia]] nõudmist sudeedisakslaste poolt 1938. aastal kuulutati [[Edvard Beneš]]i poolt välja 26. septembril mobilisatsioon 400 000 mehele ja Sudeedimaal |
Esimene Tšehhoslovakkia kriis toimus mais 1938. Teine kriis oli 1938. aasta septembris, pärast [[autonoomia]] nõudmist sudeedisakslaste poolt 1938. aastal kuulutati [[Edvard Beneš]]i poolt välja 26. septembril mobilisatsioon 400 000 mehele ja Sudeedimaal kehtestati [[sõjaseadus]]. |
||
[[Pilt:Sudetendeutsche gebiete.svg|pisi|Mustaga on märgitud alad kujutavad piirkondi, kus sõdadevahelisel ajal elas sakslaste enamus ja mida nimetati Sudeedimaaks (''Sudetenland'')]] |
[[Pilt:Sudetendeutsche gebiete.svg|pisi|Mustaga on märgitud alad kujutavad piirkondi, kus sõdadevahelisel ajal elas sakslaste enamus ja mida nimetati Sudeedimaaks (''Sudetenland'')]] |
||
==Müncheni konverents == |
==Müncheni konverents == |
||
Itaalia vahendusel toimus 29.-30. septembril 1938 [[Müncheni konverents]], mis lõppes sudeedisakslastega asustatud alade eraldamisega. |
Itaalia vahendusel toimus 29.-30. septembril 1938 [[Müncheni konverents]], mis lõppes sudeedisakslastega asustatud alade eraldamisega. [[1938]]. aasta [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] ja [[Müncheni konverents]]i kohaselt oli [[Tšehhoslovakkia]] loovutanud sudeedisakslastega asustatud alad ([[Sudeedimaa]]) Saksamaale. Müncheni kokkuleppe tulemusena Tšehhoslovakkia kaotas 1/3 territooriumist ja 1/2 tootmisvõimsusest. Selle tulemusena muutus see riik vastupanuvõimetuks, senini oli Tšehhoslovakkia sõjaliselt tugevaim väikeriik Euroopas. |
||
[[File:Czechoslovakia 1939.SVG|pisi|left|Tšehhia ja [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovakkia]] 1938. ja 1939. aastal]] |
[[File:Czechoslovakia 1939.SVG|pisi|left|Tšehhia ja [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovakkia]] 1938. ja 1939. aastal]] |
||
[[File:Protectorate Of Bohemia and Moravia.png|pisi|left|[[Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat]]]] |
[[File:Protectorate Of Bohemia and Moravia.png|pisi|left|[[Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat]]]] |
||
18. rida: | 18. rida: | ||
==Tšehhoslovakkia väed idarindel == |
==Tšehhoslovakkia väed idarindel == |
||
[[Pilt:Legie_-_slavnostní_nástup.jpg|pisi|Ludvík Svoboda Nõukogude Liidus (1943)]] |
[[Pilt:Legie_-_slavnostní_nástup.jpg|pisi|Ludvík Svoboda Nõukogude Liidus (1943)]] |
||
[[Tšehhoslovakkia]] okupeerimise järel määrati Poolas asuvate Tšehhoslovakkia väeosade juhatajaks [[Ludvík Svoboda]]. Langes 1939. aasta septembris Poolasse tunginud [[Punaarmee]] kätte vangi, interneeriti ja viidi [[Nõukogude Liit]]u. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] alguse järel, |
[[Tšehhoslovakkia]] okupeerimise järel määrati Poolas asuvate Tšehhoslovakkia väeosade juhatajaks [[Ludvík Svoboda]]. Langes 1939. aasta septembris Poolasse tunginud [[Punaarmee]] kätte vangi, interneeriti ja viidi [[Nõukogude Liit]]u. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] alguse järel, [[1942]]. aastast asus [[kolonelleitnant]] Svoboda [[Buzuluk]]is korraldama [[Tšehhoslovakkia armeekorpus]]t, mille juhatajaks ta sai. 1. üksik Tšehhoslovakkia pataljon osales [[Kolmas Harkovi lahing|Kolmanda Harkovi lahingu]] [[Sokolovo lahing]]us. 1943. aastal osales 1. üksik Tšehhoslovakkia brigaad [[Kiievi lahing (1943)|Kiievi lahingus]] ja linna vabastamises. |
||
[[File:Protectorate of Bohemia and Moravia (1942).svg|pisi|[[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]], 1942. aastal]] |
[[File:Protectorate of Bohemia and Moravia (1942).svg|pisi|[[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]], 1942. aastal]] |
||
== |
==Atentaat Heydrichile ja kättemaksuaktsioonid == |
||
[[Tšehhoslovakkia]] eksiilvalitsus (''Prozatímní státní zřízení''), mida juhtis [[Edvard Beneš]], plaanis Heydrichile [[Operatsioon Anthropoid|atentaati]]. Briti eriteenistus [[Special Operations Executive]] (SOE) |
[[Tšehhoslovakkia]] eksiilvalitsus (''Prozatímní státní zřízení''), mida juhtis [[Edvard Beneš]], plaanis Heydrichile [[Operatsioon Anthropoid|atentaati]]. Briti eriteenistus [[Special Operations Executive]] (SOE) toimetas Briti lennuväe abil [[Jan Kubiš]]i ja [[Jozef Gabčík]]i langevarju teel okupeeritud Tšehhoslovakkiasse. 27. mail 1942 korraldati [[Praha]] eeslinnas [[Kobylisy]]s varitsus, Heydrich kui ka Kubiš said plahvatuses haavata. Ründajatel õnnestus põgeneda. |
||
Reinhard Heydrich langes ta koomasse, millest ta enam teadvusele ei tulnud ja suri [[4. juuni]]l 1942 |
Reinhard Heydrich langes ta koomasse, millest ta enam teadvusele ei tulnud ja suri [[4. juuni]]l 1942. Kättemaksuna lasi Himmler 10. juunil tappa [[Lidice]] ja [[Ležáky]] küla üle 16-aastased meessoost isikud. Asulad põletati maha ja varemed kõrvaldati. |
||
{{commonskat|Protectorate of Bohemia and Moravia|Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat}} |
{{commonskat|Protectorate of Bohemia and Moravia|Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat}} |
||
{{pooleli}} |
{{pooleli}} |
||
33. rida: | 33. rida: | ||
*[[Teine maailmasõda]] |
*[[Teine maailmasõda]] |
||
*[[Poola Teises maailmasõjas]] |
*[[Poola Teises maailmasõjas]] |
||
*[[Müncheni kokkulepe]] ja |
*[[Müncheni kokkulepe]] ja [[Müncheni konverents]] |
||
*[[Praha ülestõus]] |
*[[Praha ülestõus]] |
||
Redaktsioon: 9. aprill 2019, kell 13:58
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Tšehhia okupeeriti Saksamaa poolt 1939. aastal ning Tšehhoslovakkia aladel moodustati Saksa Riigi kaitse all olev Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat ja Slovaki vabariik.
Tšehhoslovakkia kriisid
Esimene Tšehhoslovakkia kriis toimus mais 1938. Teine kriis oli 1938. aasta septembris, pärast autonoomia nõudmist sudeedisakslaste poolt 1938. aastal kuulutati Edvard Beneši poolt välja 26. septembril mobilisatsioon 400 000 mehele ja Sudeedimaal kehtestati sõjaseadus.
Müncheni konverents
Itaalia vahendusel toimus 29.-30. septembril 1938 Müncheni konverents, mis lõppes sudeedisakslastega asustatud alade eraldamisega. 1938. aasta Müncheni kokkuleppe ja Müncheni konverentsi kohaselt oli Tšehhoslovakkia loovutanud sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. Müncheni kokkuleppe tulemusena Tšehhoslovakkia kaotas 1/3 territooriumist ja 1/2 tootmisvõimsusest. Selle tulemusena muutus see riik vastupanuvõimetuks, senini oli Tšehhoslovakkia sõjaliselt tugevaim väikeriik Euroopas.
Tšehhoslovakkia okupeerimise järel taandus osa Tšehhoslovakki vastupanuliikumisest Poola, kus osa langes 1939. aasta septembris Poolasse tunginud Punaarmee kätte vangi, interneeriti ja viidi Nõukogude Liitu ning osa taganes Rumeeniasse ja selt Lähis-itta. Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus tegutses aga Londonis, ja seda juhtis riigi viimane juht Edvard Beneš, eksiilvalitsust tunnustasid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, USA ja teised liitlased, pärast Saksamaa sissetungi NSV Liitu ka NSV Liit.
Tšehhia okupeerimine
1941. aasta 15. märtsil okupeerisid Saksa väed Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraadi lõplikult. Adolf Hitler määras Riigi Julgeoleku Peaameti juhi Reinhard Heydrichi 27. septembril 1941 kohakaasluse alusel juhtima Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraati. Võrreldes oma eelkäija Konstantin von Neurathiga oli Heydrichi poliitika palju karmim ja resoluutsem. Kuid teisest küljest viis ta läbi osavat sotsiaalpoliitikat, mis võimaldas elanikkonnal jätkata oma igapäevaelu ning selle tulemusena puudus Tšehhoslovakkias arvestatav relvastatud vastupanu Saksa okupatsioonile.
Tšehhoslovakkia väed idarindel
Tšehhoslovakkia okupeerimise järel määrati Poolas asuvate Tšehhoslovakkia väeosade juhatajaks Ludvík Svoboda. Langes 1939. aasta septembris Poolasse tunginud Punaarmee kätte vangi, interneeriti ja viidi Nõukogude Liitu. Nõukogude-Saksa sõja alguse järel, 1942. aastast asus kolonelleitnant Svoboda Buzulukis korraldama Tšehhoslovakkia armeekorpust, mille juhatajaks ta sai. 1. üksik Tšehhoslovakkia pataljon osales Kolmanda Harkovi lahingu Sokolovo lahingus. 1943. aastal osales 1. üksik Tšehhoslovakkia brigaad Kiievi lahingus ja linna vabastamises.
Atentaat Heydrichile ja kättemaksuaktsioonid
Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus (Prozatímní státní zřízení), mida juhtis Edvard Beneš, plaanis Heydrichile atentaati. Briti eriteenistus Special Operations Executive (SOE) toimetas Briti lennuväe abil Jan Kubiši ja Jozef Gabčíki langevarju teel okupeeritud Tšehhoslovakkiasse. 27. mail 1942 korraldati Praha eeslinnas Kobylisys varitsus, Heydrich kui ka Kubiš said plahvatuses haavata. Ründajatel õnnestus põgeneda.
Reinhard Heydrich langes ta koomasse, millest ta enam teadvusele ei tulnud ja suri 4. juunil 1942. Kättemaksuna lasi Himmler 10. juunil tappa Lidice ja Ležáky küla üle 16-aastased meessoost isikud. Asulad põletati maha ja varemed kõrvaldati.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat |
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Vaata ka
- Slovaki vabariik (1939–1945)
- Ludvík Svoboda
- Teine maailmasõda
- Poola Teises maailmasõjas
- Müncheni kokkulepe ja Müncheni konverents
- Praha ülestõus
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tšehhoslovakkia Teises maailmasõjas |