Kolmas Harkovi lahing

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kolmas Harkovi lahing
Osa Teisest maailmasõja Idarinde lahingutest
Third Battle of Kharkov.jpg
Toimumisaeg 19. veebruar15. märts 1943
Toimumiskoht Harkiv, Ukraina NSV Nõukogude Liit
Tulemus Saksamaa taktikaline võit.
Osalised
Flag of the German Reich (1935–1945).svg Saksamaa Flag of the Soviet Union.svg Nõukogude Liit
Väejuhid või liidrid
Flag of the German Reich (1935–1945).svg Erich von Manstein
Flag of the German Reich (1935–1945).svg Paul Hausser
Flag of the German Reich (1935–1945).svg Hermann Hoth
Flag of the German Reich (1935–1945).svg Eberhard von Mackensen
Flag of the German Reich (1935–1945).svg Theodor Eicke
Flag of the Soviet Union.svg Nikolai Vatutin
Flag of the Soviet Union.svg Filipp Golikov
Flag of the Soviet Union.svg Konstantin Rokossovski
Flag of the Soviet Union.svg Vassili Koptsov
Jõudude suurus
Väegrupi Süd

4. Soomusarmee

  • II SS-Soomuskorpus
  • XLVIII Soomuskorpus

1. tankiarmee

  • XXIV Soomuskorpus
  • XXX Soomuskorpus
  • XXXX Armeekorpus
  • LVII Armeekorpus

4. Õhuarmee

6. Õhuarmee
Keskrinne
  • 1. Kaardiväearmee
  • 2. Kaardiväe tankiarmee
  • 3. tankiarmee
  • 4. tankiarmee
  • 6. Armee
  • 21. Armee
  • 24. Armee
  • 40. Armee
  • 57. Armee
  • 62. Armee
  • 63. Armee
  • 64. Armee
  • 65. Armee
  • 66. Armee
  • 70. Armee
  • 16. Õhuarmee

Kolmas Harkovi lahing oli lahingute seeria punaarmee ja Saksa Lõuna väegrupi vahel Harkivi ümbruses 19. veebruar15. märts 1943. Lahingute tulemusena hävitas Saksamaa 52 punaarmee diviisi ning sai tagasi kontrolli Harkivi ja Belgorodi linna üle.

Situation third battle of Kharkov.png

Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kui Saksa 6. armee piirati ümber Stalingradi all teostas punaarmee mitmeid rünnakuid väegrupp Süd vastu. Need kulmineerusid 2. jaanuaril 1943 kui Nõukogude väed alustasid operatsioone Täht ja Gallop, milega jaanuaris ja veebruari algul 1943 murti sisse Saksamaa kaitseliinidesse ja vallutati Harkiv, Belgorod ja Kursk aga ka Vorošilovgrad ja Izjum. Punaarmee võidud panid neid ennast üle hindama ning pärast 6. armee kapituleerumist 2. veebruaril laiendati rünnakut nii väegrupp Süd kui ka väegrupp Mitte vastu.

Lahing[muuda | muuda lähteteksti]

19. veebruaril alustas marssal Erich von Manstein vasturünnakut Harkivi piirkonnas, kasutades värskeid SS tankiüksusi ja kahte tankiarmeed. Viimaste kuude võitlustest väsinud punaarmee oli sunnitud taganema. 11. märtsil 1943 sisenesid Saksa väed Harkivisse ning algas neli päeva kestnud linnalahing mille käigus punaarmee kaotas 15. märtsil täielikult kontrolli linna üle. Kaks päeva hiljem langes Saksa vägede kätte Belgorod.

Tulemus[muuda | muuda lähteteksti]

Saksamaa võiduga lõppenud Kolmas Harkivi lahing oli üks viimastest Kolmanda Riigi võitudest idarindel. Mitmed sõjaajaloo eksperdid on avaldanud arvamust, et Kolmanda Harkivi lahinguga pikendas Saksamaa sõja kestust umbes kuue kuu võrra.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]