Ludvík Svoboda

Allikas: Vikipeedia
Ludvík Svoboda (1968)
Ludvík Svoboda Nõukogude Liidus (1943)

Ludvík Svoboda (25. november 1895 Hroznatín20. september 1979 Praha) oli Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane.

Esimeses maailmasõjas mobiliseeriti Ludvík Svoboda Austria-Ungari armeesse. 1916. aasta septembris läks ta Idarindel Venemaa poole üle ja astus Tšehhoslovakkia korpuse koosseisu. Kodumaale tagasi pöördus 1921. aastal. 1921. aasta oktoobris astus Ludvík Svoboda Tšehhoslovakkia armee teenistusse. 19231931 teenis Užgorodis algul rooduülemana ja hiljem polguülema asetäitjana. 1934. aastal sai ta alampolkovniku auastme. Tšehhi okupeerimise järel osales põrandaaluses vastupanuliikumises. 5. juunil 1939 põgenes ta Poolasse. 3. septembril 1939 määrasti Poolas asuvate Tšehhosvlakkia väeosade juhatajaks. Langes 1939. aasta septembris Poolasse tunginud Punaarmee kätte vangi, interneeriti ja viidi Nõukogude Liitu. 1942. aastast asus Svoboda Buzulukis organiseerima Tšehhoslovakkia armeekorpust, mille juhatajaks ta sai.[1]

19451950 oli Ludvík Svoboda Tšehhoslovakkia rahvusliku kaitse minister. 1948. aasta veebruaris astus ta Tšehhoslovakkia Kommunistlikku Parteisse. 1950–1951 oli Svoboda Tšehhoslovakkia valitsuse esimehe asetäitja. 1951. aasta lõpus sattus Ludvík Svoboda ebasoosingusse, ta vabastati valitsuse esimehe asetäitja kohalt ja visati parteist välja. Lühiajaliselt viibis ta vangistuses. 1954. aastal võeti ta parteisse tagasi. Aastatel 1954–1964 oli ta Tšehhoslovakkia Rahvakogu juhatuse liige.[2] 19551958 oli ta Sõjaväeakadeemia ülem.[3]

30. märtsist 1968 kuni 29. maini 1975 oli Ludvík Svoboda Tšehhoslovakkia president.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]