Wernher von Braun: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Teadlane |
{{Teadlane |
||
| pilt = |
| pilt = Wernher von Braun.jpg |
||
| pildiallkiri = |
| pildiallkiri = |
||
| sünniaeg = [[23. märts]] [[1912]] |
| sünniaeg = [[23. märts]] [[1912]] |
||
| 23. rida: | 23. rida: | ||
| muu = |
| muu = |
||
}} |
}} |
||
'''Wernher Magnus Maximilian Freiherr von Braun''' ([[23. märts]] [[1912]] – [[16. juuni]] [[1977]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] ja hiljem [[USA]] raketiteadlane, visionäär. |
'''Wernher Magnus Maximilian Freiherr von Braun''' ([[23. märts]] [[1912]] – [[16. juuni]] [[1977]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] ja hiljem [[USA]] raketiteadlane, visionäär. |
||
| ⚫ | Tema juhtimisel valmis [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaal]] esimene [[ballistiline rakett]] [[V2]], mis jõudis ilmselt esimese inimese loodud tehiskehana kosmosesse (kosmose piiriks peetakse 100 |
||
| ⚫ | Tema juhtimisel valmis [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaal]] esimene [[ballistiline rakett]] [[V2]], mis jõudis ilmselt esimese inimese loodud tehiskehana kosmosesse (kosmose piiriks peetakse 100 km). [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus andis ta end koos paljude kaasteadlastega ameeriklastele vangi. Ta viidi salaja koos umbes 1600 teadlase, inseneri ja tehnikuga operatsiooni Paperclip raames Ameerika Ühendriikidesse, kus sai [[naturalisatsioon]]i korras [[USA]] kodakondsuse ning töötas Ameerika [[ICBM]]-programmis, kuni liitus [[NASA]]-ga. Tema töö tulemusena Natsi-Saksamaal jõudsid orbiidile esimesed tehiskaaslased Sputnik ja Explorer 1 ning hiljem Apollo programmi raames esimeste inimeste kuundumine 1969. aastal – ta oli [[NASA]] [[Marshalli kosmoselendude keskus]]e juht ja kuuraketi [[Saturn V]] peaarhitekt. |
||
==Karjäär Saksamaal== |
==Karjäär Saksamaal== |
||
| 32. rida: | 31. rida: | ||
==Karjäär USA-s== |
==Karjäär USA-s== |
||
Wernher von Braun sai uued "puhtad" dokumendid [[Paperclip (operatsioon)|operatsiooni Paperclip]] raames ning ta viidi Ameerikasse, kus tema SS-i taust salati üldsuse ees maha. President Truman oli alguses [[Natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistliku]] taustaga teadlaste Ameerikasse toomise vastu, kuid [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] Sputniku üleslennutamine ja külm sõda muutsid ameerika üldsuse meelsust. Ameerikasse viidi peale von Brauni veel üle saja saksa raketiteadlase, kellest paljud läksid vabatahtlikult sattumise hirmus Nõukogude võimu kätte. Ameerikas töötas von Braun esimestel aastatel alarahastatult V2 edasiarendustega, kuid pärast [[Korea sõda|Korea sõja]] algust võimaldati talle ja tema meeskonnale vahendid Redstone-rakettide väljatöötamiseks, kuna kardeti Nõukogude Liidu domineerimist ilmaruumis. Esimene Redstone-rakett (raketi esimeseks astmeks oli V2-raketi arendus), [[Redstone PGM-11]], oli võimeline lennutama tuumalõhkepea rohkem kui 300 |
Wernher von Braun sai uued "puhtad" dokumendid [[Paperclip (operatsioon)|operatsiooni Paperclip]] raames ning ta viidi Ameerikasse, kus tema SS-i taust salati üldsuse ees maha. President Truman oli alguses [[Natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistliku]] taustaga teadlaste Ameerikasse toomise vastu, kuid [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] Sputniku üleslennutamine ja külm sõda muutsid ameerika üldsuse meelsust. Ameerikasse viidi peale von Brauni veel üle saja saksa raketiteadlase, kellest paljud läksid vabatahtlikult sattumise hirmus Nõukogude võimu kätte. Ameerikas töötas von Braun esimestel aastatel alarahastatult V2 edasiarendustega, kuid pärast [[Korea sõda|Korea sõja]] algust võimaldati talle ja tema meeskonnale vahendid Redstone-rakettide väljatöötamiseks, kuna kardeti Nõukogude Liidu domineerimist ilmaruumis. Esimene Redstone-rakett (raketi esimeseks astmeks oli V2-raketi arendus), [[Redstone PGM-11]], oli võimeline lennutama tuumalõhkepea rohkem kui 300 km kaugusele. Redstone'i raketipere kanderaketid viisid kosmosesse esimese Ameerika [[Explorer 1|satelliidi]] ja ameeriklasest [[Alan Shepard|astronaudi]] [[Alan Shepard]]i. Pärast [[NASA]] loomist sai von Braunist Marshalli Kosmosekeskuse esimene direktor ja tema juhtimisel töötati välja [[Saturn V]], mis viis inimese Kuule. Kogu Ameerikas töötatud aja jooksul propageeris von Braun kosmoseuurimist ja raketiteadust, Saksamaal oli tal selline tegevus sõjaväe käsul keelatud. Lisaks pidi ta võitlema [[Mittelwerk]]i töökodades toime pandud sõjakuritegudes osalemise süüdistuste vastu. Wernher von Braun tegi kaastööd ka [[Walt Disney]]ga kosmoseteemaliste filmide loomisel. [[1960]] tehti von Brauni elust film "Ma sihin tähtede poole". |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 23. märts 2019, kell 16:01
| Wernher von Braun | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
23. märts 1912 Wirsitz, Preisi kuningriik (tänapäeva Wyrzysk, Poola) |
| Surnud |
16. juuni 1977 (65-aastaselt) Alexandria, Virginia osariik, Ameerika Ühendriigid |
| Kodakondsus | Saksa, USA |
| Alma mater | Berliini Tehnikaülikool |
Wernher Magnus Maximilian Freiherr von Braun (23. märts 1912 – 16. juuni 1977) oli Saksa ja hiljem USA raketiteadlane, visionäär.
Tema juhtimisel valmis Natsi-Saksamaal esimene ballistiline rakett V2, mis jõudis ilmselt esimese inimese loodud tehiskehana kosmosesse (kosmose piiriks peetakse 100 km). Teise maailmasõja lõpus andis ta end koos paljude kaasteadlastega ameeriklastele vangi. Ta viidi salaja koos umbes 1600 teadlase, inseneri ja tehnikuga operatsiooni Paperclip raames Ameerika Ühendriikidesse, kus sai naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse ning töötas Ameerika ICBM-programmis, kuni liitus NASA-ga. Tema töö tulemusena Natsi-Saksamaal jõudsid orbiidile esimesed tehiskaaslased Sputnik ja Explorer 1 ning hiljem Apollo programmi raames esimeste inimeste kuundumine 1969. aastal – ta oli NASA Marshalli kosmoselendude keskuse juht ja kuuraketi Saturn V peaarhitekt.
Karjäär Saksamaal
Von Braun asus 1930. aastal õppima Berliini Tehnikakõrgkooli, hiljem juba sõjaväe rahaga Friedrich Wilhelmi Ülikooli. Olles olnud Saksa amatöörraketiühingu liige, võitis ta sõjaväe tähelepanu ja palgati nende heaks töötama. Õpingute ajal ja pärast seda töötas ta kuni Teise maailmasõja lõpuni Aggregat-seeria rakettidega. Juba kahekümnendates eluaastates sai temast Peenemünde uurimiskeskuse tehniline direktor. Enne sõda jõuti mudeli A-5 väljaarendamiseni. A-4 oli suurem ja kuigi paberil juba olemas, sai reaalsuseks hiljem. Peenemündes töötati von Brauni juhtimise all lõplikult välja A-4, mida tuntakse rohkem nime V2 all, ja asuti ka Aggregat-seeria järgmiste mudelite kallale. Peenemündes valmistati ka õhutõrjerakett Wasserfall ja esimene tiibraktt V1. Von Brauni juhtimise all oli Peenemündes tuhandeid teadlasi. Tema sihiks oli eelkõige kosmos, kuid ta oli valmis ka sõjaväe heaks rakette ehitama. Von Braun oli sunnitud SS-iga ühinema ja regulaarsete ametikõrgendustega saavutas ta tänapäeva mõistes majori auastme. Sõja lõpul otsustasid von Braun ja suur osa tema kaastöölisi ennast USA vägedele vangi anda, kuna ähvardas oht, et Saksa väed hävitavad nende uurimistöö ja tapavad nad, et takistada väärtusliku info sattumist vaenlaste kätte. V2 põhjal tehti suur osa maailmasõjajärgseid rakette nii USA-s, NSV Liidus kui ka Prantsusmaal.
Karjäär USA-s
Wernher von Braun sai uued "puhtad" dokumendid operatsiooni Paperclip raames ning ta viidi Ameerikasse, kus tema SS-i taust salati üldsuse ees maha. President Truman oli alguses natsionaalsotsialistliku taustaga teadlaste Ameerikasse toomise vastu, kuid NSV Liidu Sputniku üleslennutamine ja külm sõda muutsid ameerika üldsuse meelsust. Ameerikasse viidi peale von Brauni veel üle saja saksa raketiteadlase, kellest paljud läksid vabatahtlikult sattumise hirmus Nõukogude võimu kätte. Ameerikas töötas von Braun esimestel aastatel alarahastatult V2 edasiarendustega, kuid pärast Korea sõja algust võimaldati talle ja tema meeskonnale vahendid Redstone-rakettide väljatöötamiseks, kuna kardeti Nõukogude Liidu domineerimist ilmaruumis. Esimene Redstone-rakett (raketi esimeseks astmeks oli V2-raketi arendus), Redstone PGM-11, oli võimeline lennutama tuumalõhkepea rohkem kui 300 km kaugusele. Redstone'i raketipere kanderaketid viisid kosmosesse esimese Ameerika satelliidi ja ameeriklasest astronaudi Alan Shepardi. Pärast NASA loomist sai von Braunist Marshalli Kosmosekeskuse esimene direktor ja tema juhtimisel töötati välja Saturn V, mis viis inimese Kuule. Kogu Ameerikas töötatud aja jooksul propageeris von Braun kosmoseuurimist ja raketiteadust, Saksamaal oli tal selline tegevus sõjaväe käsul keelatud. Lisaks pidi ta võitlema Mittelwerki töökodades toime pandud sõjakuritegudes osalemise süüdistuste vastu. Wernher von Braun tegi kaastööd ka Walt Disneyga kosmoseteemaliste filmide loomisel. 1960 tehti von Brauni elust film "Ma sihin tähtede poole".
Välislingid
Wernher von Braun – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis