Põlva rajoon: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
1959. aastal liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni idaosa ([[Kooraste külanõukogu|Kooraste]], [[Valgjärve külanõukogu|Valgjärve]] ja [[Veski külanõukogu]]) ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa ([[Alaküla külanõukogu|Alaküla]], [[Leevi külanõukogu|Leevi]], [[Linte külanõukogu|Linte]], [[Mikitamäe külanõukogu|Mikitamäe]], [[Satserinna külanõukogu|Satserinna]], [[Suuremetsa külanõukogu|Suuremetsa]], [[Veriora külanõukogu|Veriora]], [[Võõpsu külanõukogu|Võõpsu]] ja [[Värska külanõukogu]]).<ref name="polvamaa"/> Selleks ajaks olid Põlva rajooni piirid ja suurus võrreldavad tänapäeva maakonnaga.<ref name="loodus"/> |
1959. aastal liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni idaosa ([[Kooraste külanõukogu|Kooraste]], [[Valgjärve külanõukogu|Valgjärve]] ja [[Veski külanõukogu]]) ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa ([[Alaküla külanõukogu|Alaküla]], [[Leevi külanõukogu|Leevi]], [[Linte külanõukogu|Linte]], [[Mikitamäe külanõukogu|Mikitamäe]], [[Satserinna külanõukogu|Satserinna]], [[Suuremetsa külanõukogu|Suuremetsa]], [[Veriora külanõukogu|Veriora]], [[Võõpsu külanõukogu|Võõpsu]] ja [[Värska külanõukogu]]).<ref name="polvamaa"/> Selleks ajaks olid Põlva rajooni piirid ja suurus võrreldavad tänapäeva maakonnaga.<ref name="loodus"/> |
||
1963. aastal lisati |
1963. aastal lisati väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas [[Võru rajoon]]i [[Lasva külanõukogu]] maadest.<ref name="loodus"/> 1964. aastal anti osa Kanepi külanõukogu maadest üle [[Valga rajoon]]i [[Otepää külanõukogu]]le. |
||
1972. aastast oli rajoonis 13 külanõukogu: [[Ahja külanõukogu|Ahja]], [[Alaküla külanõukogu|Alaküla]], [[Ihamaru külanõukogu|Ihamaru]], [[Kanepi külanõukogu|Kanepi]], [[Mikitamäe külanõukogu|Mikitamäe]], [[Mooste külanõukogu|Mooste]], [[Mustajõe külanõukogu|Mustajõe]], [[Põlva külanõukogu|Põlva]], [[Suuremetsa külanõukogu|Suuremetsa]], [[Valgjärve külanõukogu|Valgjärve]], [[Vastse-Kuuste külanõukogu|Vastse-Kuuste]], [[Veriora külanõukogu|Veriora]] ja [[Värska külanõukogu|Värska]].<ref>Nõukogude Eesti. Valgus. Tallinn 1978. Lk 367</ref> |
1972. aastast oli rajoonis 13 külanõukogu: [[Ahja külanõukogu|Ahja]], [[Alaküla külanõukogu|Alaküla]], [[Ihamaru külanõukogu|Ihamaru]], [[Kanepi külanõukogu|Kanepi]], [[Mikitamäe külanõukogu|Mikitamäe]], [[Mooste külanõukogu|Mooste]], [[Mustajõe külanõukogu|Mustajõe]], [[Põlva külanõukogu|Põlva]], [[Suuremetsa külanõukogu|Suuremetsa]], [[Valgjärve külanõukogu|Valgjärve]], [[Vastse-Kuuste külanõukogu|Vastse-Kuuste]], [[Veriora külanõukogu|Veriora]] ja [[Värska külanõukogu|Värska]].<ref>Nõukogude Eesti. Valgus. Tallinn 1978. Lk 367</ref> |
||
Redaktsioon: 21. jaanuar 2019, kell 20:25
Põlva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s.
Rajoon moodustati 1. oktoobril 1950 Ahja ja Kiidjärve vallast tolleaegselt Tartumaalt ning Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva vallast Võrumaalt. Rajoonikeskus oli Põlva alev.[1]
Algne Põlva rajoon
Rajoon koosnes algselt kahekümnest külanõukogust: Ahja, Akste-Kärsa, Laane, Kiidjärve, Vastse-Kuuste, Erastvere, Kanepi, Põlgaste, Häätaru, Karaski, Mustajõe, Vardja, Kauksi, Mooste, Himmaste, Kioma, Peri, Põlva, Vanaküla ja Rasina.[2]
See n-ö Väike-Põlva rajoon hõlmas praeguse Põlva maakonna keskosa. Ida poole jäi Räpina rajoon ning lääne poole Otepää rajoon.[2] 3. maist 1952 kuni 25. aprillini 1953 kuulus Põlva rajoon Tartu oblasti koosseisu.[1]
Kolhooside ühinemise tõttu mitmed külanõukogud liideti. 1954. aastal jäi rajooni neid vaid üheksa.
Hilisem Põlva rajoon
1959. aastal liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni idaosa (Kooraste, Valgjärve ja Veski külanõukogu) ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa (Alaküla, Leevi, Linte, Mikitamäe, Satserinna, Suuremetsa, Veriora, Võõpsu ja Värska külanõukogu).[1] Selleks ajaks olid Põlva rajooni piirid ja suurus võrreldavad tänapäeva maakonnaga.[2]
1963. aastal lisati väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas Võru rajooni Lasva külanõukogu maadest.[2] 1964. aastal anti osa Kanepi külanõukogu maadest üle Valga rajooni Otepää külanõukogule.
1972. aastast oli rajoonis 13 külanõukogu: Ahja, Alaküla, Ihamaru, Kanepi, Mikitamäe, Mooste, Mustajõe, Põlva, Suuremetsa, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora ja Värska.[3]
Põlva rajoonis ei olnud ühtegi linna. Suuremad asulad olid 2 alevit (Põlva ja Räpina) ja 7 alevikku: Ahja, Mooste, Kanepi, Vastse-Kuuste, Veriora, Võõpsu ja Värska.[4]
Rajooni pindala 1989. aasta seisuga oli 2158 km². Rajooni elanike arv 1986. aasta seisuga oli veidi üle 35 000.[4]
1. jaanuaril 1990 nimetati Põlva rajoon ümber Põlva maakonnaks.[1]
Viited
Kirjandus
- "Põlva rajoonis". Eesti NSV Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjon. Tallinn 1978
- Jaan Kappo. "Põlva rajoon". // Siin- ja sealpool maanteed. Eesti Raamat. Tallinn 1989