Alu mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Alu mõisa peahoone 26.06.2011.jpg|pisi|Kunagise Alu mõisa peahoone]]
[[Pilt:Alu mõisa peahoone 26.06.2011.jpg|pisi|Kunagise Alu mõisa peahoone]]
'''Alu mõis''' (''Allo'') oli [[rüütlimõis]] [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Nüüdisajal jääb [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[Rapla vald|Rapla valla]] territooriumile.<ref name="mois"/> Mõisakompleks asub [[Alu]]s.
'''Alu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Allo'') oli [[rüütlimõis]] [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Nüüdisajal jääb [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[Rapla vald|Rapla valla]] territooriumile.<ref name="mois"/> Mõisakompleks asub [[Alu]]s.


==Ajalugu==
==Ajalugu==

Redaktsioon: 26. november 2018, kell 18:22

Kunagise Alu mõisa peahoone

Alu mõis (saksa keeles Allo) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb Rapla maakonna Rapla valla territooriumile.[1] Mõisakompleks asub Alus.

Ajalugu

Vanimad teated Alu mõisa kohta pärinevad 1409. aastast. Tõenäoliselt oli mõisa keskuses juba keskajal kivihoonestus. 17. sajandil kuulus mõis Uexküllidele ja Wrangellidele. Pärast Põhjasõda vahetas mõis sageli omanikke, kuuludes Rosenite, Bistramite ning Tiesenhausenite omandusse.[1]

1858. aastal läks Alu mõis naabruses asuva Sikeldi mõisa omaniku Otto von Lilienfeldi valdusse, kes lasi lammutada vanad hooned ning rajada uue härrastemaja.[1]

Mõisa viimane omanik oli Rudolf von Lilienfeldt, kellelt see 1919. aastal võõrandati.[1]

Mõisakompleks

Alu mõisa härrastemaja

Mõisa härrastemaja ehitustööd algasid 1862. aastal arhitekt Paul Alischi, kes oli ka Kreenholmi Manufaktuuri arhitekt, projekti järgi. Hoone valmis 1875. aastal, saades oma lõpliku kuju Friedrich Modi projekti järgi. Viiekorruselise nurgatorni, sakmelise rinnatise ja kuubikukujulise vormiga uusgooti stiilis ehitis on mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist.[1]

1920.1930. aastatel asus endises härrastemajas kool. Teise maailmasõja järel oli hoone Eesti Põllumajandustehnika kasutuses. 1999. aastal omandas kunagise Alu mõisa peahoone Kaitseliit, rajas sinna oma õppekeskuse ning sellega seoses lasi 2000. aastate alguses hoone restaureerida.[1]

Härrastemaja juures asub park koos tiigiga.[1]

Vähestest säilinud kõrvalhoonetest on silmapaistvam uusgooti stiilis ait.[1]

Kultuurimälestiste registris on Alu mõisa peahoone registrinumbri 15323 all, park registrinumbri 15324 all ning ait-kuivati registrinumbri 15325 all.

Pildid

Vaata ka

Viited

Välislingid