Konrad von Brasch: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P ibid välja |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
==Elulugu== |
==Elulugu== |
||
Ta sündis [[Rasina mõis]]niku [[Gottlob Siegmund von Brasch]]i (1752−1803) ja tema abikaasa Charlotte Amalie Stockenbergi (suri 1802) vanema pojana.<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 157.</ref> [[1813]]. aastal oli ta [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekohtu]] [[assessor]]. Seejärel oli [[maakohtunik]].<ref>Lenz |
Ta sündis [[Rasina mõis]]niku [[Gottlob Siegmund von Brasch]]i (1752−1803) ja tema abikaasa Charlotte Amalie Stockenbergi (suri 1802) vanema pojana.<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 157.</ref> [[1813]]. aastal oli ta [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekohtu]] [[assessor]]. Seejärel oli [[maakohtunik]].<ref>Lenz 1970, lk 97.</ref> [[1827]]. aastal valiti ta [[Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet|Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi]] [[Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmeskond|tegevliikmeks]] ja aastatel [[1829]]−[[1835]] oli selle president.<ref>EAA, f. 1185, n. 1, s. 1204, L 12.</ref> |
||
==Perekond== |
==Perekond== |
||
| 12. rida: | 12. rida: | ||
==Mõisavaldused== |
==Mõisavaldused== |
||
Isalt päris ta Tartu lähedased [[Ropka mõis|Ropka]] ja [[Räni mõis|Räni]] mõisad. 1819. aastal omandas ta [[Ahja mõis|Ahja]] pandimõisa, mis talle [[1821]]. aastal päriseks kirjutati.<ref>Stryk |
Isalt päris ta Tartu lähedased [[Ropka mõis|Ropka]] ja [[Räni mõis|Räni]] mõisad. 1819. aastal omandas ta [[Ahja mõis|Ahja]] pandimõisa, mis talle [[1821]]. aastal päriseks kirjutati.<ref>Stryk 1877, lk 171.</ref> Sellest moodustati [[1878]]. aastal [[fideikomiss]],<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 451.</ref> mis jäi tema järeltulijate valdusse kuni [[1919. aasta maareform|võõrandamiseni]]. 1821. aastal pantis [[Ripuka mõis|Ripuka]], mille ta juba samal aastal päriseks sai; pantis mõisa [[1826]]. aastal ära.<ref>Stryk 1877, lk 94.</ref> 1813−[[1819]] kuulus talle [[pandivaldus]]ena [[Kärde mõis|Kärde]]<ref>Stryk 1877, lk 91.</ref> ja [[1823]]. aastal mõned päevad ka [[Varbuse mõis|Varbuse]].<ref>Stryk 1877, lk 248.</ref> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
| 19. rida: | 19. rida: | ||
==Kirjandus== |
==Kirjandus== |
||
*Lenz, Wilhelm. ''Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960''. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 97 [http://www.bbl-digital.de/seite/97/]. |
*Lenz, Wilhelm. ''Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960''. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 97 [http://www.bbl-digital.de/seite/97/]. |
||
*Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877 |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 9. august 2018, kell 14:37
|
See artikkel räägib 1779. aastal sündinud mõisnikust; 1820. aastal sündinud mõisniku kohta vaata artiklit Konrad von Brasch (1820–1884). |
Konrad Siegmund von Brasch (5. (ukj 16. märts) 1779 Tartu − 20. juuli (ukj 1. august) 1835 Ahja) oli baltisaksa põllumees ja mõisaomanik.
Elulugu
Ta sündis Rasina mõisniku Gottlob Siegmund von Braschi (1752−1803) ja tema abikaasa Charlotte Amalie Stockenbergi (suri 1802) vanema pojana.[1] 1813. aastal oli ta Liivimaa õuekohtu assessor. Seejärel oli maakohtunik.[2] 1827. aastal valiti ta Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevliikmeks ja aastatel 1829−1835 oli selle president.[3]
Perekond
1807. aastal abiellus ta krahvinna Alexandrine Dückeriga (1786–1846), kellega tal oli neli poega ja kolm tütart.
Tema ema vend Gustav Emmanuel Stockenberg oli eesti vaimulik.
Mõisavaldused
Isalt päris ta Tartu lähedased Ropka ja Räni mõisad. 1819. aastal omandas ta Ahja pandimõisa, mis talle 1821. aastal päriseks kirjutati.[4] Sellest moodustati 1878. aastal fideikomiss,[5] mis jäi tema järeltulijate valdusse kuni võõrandamiseni. 1821. aastal pantis Ripuka, mille ta juba samal aastal päriseks sai; pantis mõisa 1826. aastal ära.[6] 1813−1819 kuulus talle pandivaldusena Kärde[7] ja 1823. aastal mõned päevad ka Varbuse.[8]
Viited
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 157.
- ↑ Lenz 1970, lk 97.
- ↑ EAA, f. 1185, n. 1, s. 1204, L 12.
- ↑ Stryk 1877, lk 171.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 451.
- ↑ Stryk 1877, lk 94.
- ↑ Stryk 1877, lk 91.
- ↑ Stryk 1877, lk 248.
Kirjandus
- Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 97 [1].
- Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877
Välislingid
| Eelnev Reinhold Wilhelm von Liphart |
Liivimaa sotsieteedi president 1829−1835 Konrad Siegmund von Brasch |
Järgmine Karl Axel Christer von Bruiningk |