Ahja mõis
Ahja mõis (saksa Aya) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Põlva maakonda Ahja valla territooriumile.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ahja mõisa on esmakordselt mainitud 1553. aastal. Poola valitsusajal kuulus mõis Kaweritele ning Rootsi võimuperioodil Oxenstiernadele. Põhjasõja järel kinkis Peeter I Ahja mõisa pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas oli keisrinna Katariina I üles kasvanud.
1743. aastal omandas mõisa prantslasest Venemaa mereväeohvitser François Guillemot de Villebois. Tema lasi 1740. aastate lõpus rajada ka esindusliku härrastemaja.
1766. aastal läks mõis Liphartide suguvõsa omandusse. Hiljem kuulus mõis veel Knorringitele, Löwis of Menaritele ja 1819–1919 Braschidele.
Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]
Ahja barokkstiilis poolkelpkatusega härrastemaja projekteeriti ilmselt Bartolomeo Rastrelli töökojas. Rastrelli projekteeris muu hulgas ka Talvepalee, Miitavi lossi ja Rundāle lossi.
1929. aastal asus härrastemajja kool, mis tegutses seal 1997. aastani.
9. oktoobril 2007 oli hoones tulekahju ning sellest jäid järele vaid müürid.
Säilinud on ka mõisa kõrvalhooneid, kuid enamasti ümberehitatud kujul.
Kalmistu[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisa südamest linnulennult umbes 0,9 km kaugusele lääne poole jääb mõisa kalmistu.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Hagemeister, Heinrich von; F. von Bulhovden (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. pp. lk. 38–39.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Ahja mõis – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Ahja mõis mõisaportaalis
- Mõisa ülevaade kultuurimälestiste registris
Kirik: Võnnu
Mõisad: Ahja mõis | Issaku mõis | Kaagvere mõis | Kiidjärve mõis | Kriimani mõis | Kurista mõis | Kõnnu mõis | Leevi mõis | Lootvina mõis | Mäksa mõis | Poka mõis | Rasina mõis | Sarakuste mõis | Uue-Kastre mõis | Vana-Kastre mõis | Vastse-Kuuste mõis
