Ahja mõis

Ahja mõisa peahoone 2012. aastal

Ahja mõisa peahoone, park ja tiik

Ahja mõis (saksa keeles Aya) oli rüütlimõis (a-st 1822 fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Põlva maakonna Põlva valla territooriumile.

Ahja mõisa ait-kelder

Ajalugu

Ahja mõisa on esmamainitud 1553. aastal. Poola valitsusajal kuulus mõis Kaweritele ja Rootsi võimuperioodil Oxenstiernadele. Põhjasõja järel kinkis Peeter I Ahja mõisa pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas oli keisrinna Katariina I üles kasvanud.

1743. aastal omandas mõisa prantslasest Venemaa mereväeohvitser François Guillemot de Villebois. Tema lasi 1740. aastate lõpus rajada ka esindusliku härrastemaja.

1766. aastal läks mõis Liphartide suguvõsa omandusse. Hiljem kuulus mõis veel Knorringitele, Löwis of Menaritele ja 1819–1919 Braschidele.

1929. aastal asus härrastemajja kool, mis tegutses seal 1997. aastani.

Mõisaansambel

Ahja barokkstiilis poolkelpkatusega härrastemaja projekteeriti ilmselt Bartolomeo Rastrelli töökojas. Rastrelli projekteeris muu hulgas ka Talvepalee, Miitavi lossi ja Rundāle lossi.

9. oktoobril 2007 oli hoones tulekahju ning sellest jäid järele vaid müürid. Hoone katus taastati 2008.–2009. aastal.

Säilinud on ka mõisa kõrvalhooneid, kuid enamasti ümberehitatud kujul.

• 

  Mõisa peahoone tagakülg

• 

  Mõisa ait-kelder

• 

  Tall-tõllakuur

• 

  Sepikoda

• 

  Valitsejamaja

Kalmistu

Mõisa südamest linnulennult umbes 0,9 km kaugusele lääne poole jääb mõisa kalmistu.

Kirjandus

• Heinrich von Hagemeister, F. von Buxhövden (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk-d 38–39.
• Praust, Valdo. Tartumaa mõisad. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 78–81.

Välislingid

• Ahja mõis mõisaportaalis
• Mõisa ülevaade kultuurimälestiste registris
• Ahja mõisa omanik von Brasch enne Esimest maailmasõda. Eesti Rahva Muuseumi fotokogu