Ahja mõis

Allikas: Vikipeedia
Kunagise Ahja mõisa peahoone
Ahja mõisa peahoone tagant
Ahja mõisa peahoone, park ja tiik

Ahja mõis (saksa Aya) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Põlva maakonda Ahja valla territooriumile.

Ahja mõisa ait-kelder
Ahja mõisa ait-kelder

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ahja mõisa on esmakordselt mainitud 1553. aastal. Poola valitsusajal kuulus mõis Kaweritele ning Rootsi võimuperioodil Oxenstiernadele. Põhjasõja järel kinkis Peeter I Ahja mõisa pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas oli keisrinna Katariina I üles kasvanud.

1743. aastal omandas mõisa prantslasest Venemaa mereväeohvitser François Guillemot de Villebois. Tema lasi 1740. aastate lõpus rajada ka esindusliku härrastemaja.

1766. aastal läks mõis Liphartide suguvõsa omandusse. Hiljem kuulus mõis veel Knorringitele, Löwis of Menaritele ja 18191919 Braschidele.

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Tall-tõllakuur

Ahja barokkstiilis poolkelpkatusega härrastemaja projekteeriti ilmselt Bartolomeo Rastrelli töökojas. Rastrelli projekteeris muu hulgas ka Talvepalee, Miitavi lossi ja Rundāle lossi.

1929. aastal asus härrastemajja kool, mis tegutses seal 1997. aastani.

9. oktoobril 2007 oli hoones tulekahju ning sellest jäid järele vaid müürid.

Säilinud on ka mõisa kõrvalhooneid, kuid enamasti ümberehitatud kujul.

Kalmistu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa südamest linnulennult umbes 0,9 km kaugusele lääne poole jääb mõisa kalmistu.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]