Pealinn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. aprill 2018, kell 13:02

See artikkel räägib üldmõistest; ajalehe kohta vaata artiklit Pealinn (ajaleht).

Pealinn on asula, kus asuvad riigi või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise (näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, USA-s osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.

Riigil võib mitmel moel olla ka mitu pealinna korraga. Näiteks Hollandi ametlik pealinn (hoofdstad) on Amsterdam, ent kuninganna residents, riigivõimu- ja valitsusasutused ning enamik saatkondi asub Haagis (residentiestad). Napoleoni ajal tekkis Hollandi Kuningriik, mida valitses Louis Bonaparte. Ta kindlustus Amsterdamis ning sellest ajast sai Amsterdamist valitsuse residents ja pealinn. 1813 prantslased lahkusid ja 1815 sai Madalmaade kuningaks Willem I. Amsterdam jäigi pealinnaks, kuid valitsus läks tagasi Haagi, kus ta varemgi oli olnud.

Iisraeli riik on oma pealinnaks kuulutanud Jeruusalemma, kuhu on Tel-Avivist kolitud riigivõimu- ja valitsusasutused ning suur osa välisriikide saatkondadest. Et aga Jeruusalemm asub osaliselt väljaspool Iisraeli riigile algselt ettenähtud piire, tunnustab osa riike Iisraeli pealinnana endiselt Tel-Avivi.

Boliivia nominaalne pealinn on Sucre, valitsuse residents on aga La Paz.

Pealinn võib regulaarselt (näiteks hooajaliselt) roteeruda mitme linna vahel. Selline suve- ja talvepealinn on näiteks Jammu ja Kashmiril. Briti India asekuninga residents oli talvel Delhi, suvel kõrgemal asuv ja seetõttu jahedam Shimla.

Pealinna funktsioonid võivad olla jagatud mitme linna vahel, millest üks on nominaalne pealinn. Lõuna-Aafrika Vabariigi parlament käib koos Kaplinnas, valitsus asub Pretorias, kõrgemad kohtuorganid asuvad Bloemfonteinis, suurim linn aga on Johannesburg.

Enamikus riikides on pealinnaks suurim linn, kuid mõnes riigis on pealinnaks väiksem linn, millel on geograafiliselt kesksem asend. Näiteks Türgi suurim linn on İstanbul, pealinn aga Ankara. Šveitsi "liidulinn" (Bundesstadt) on Bern, suurim linn aga Zürich. USA pealinn on Washington, suurim linn ("majanduspealinn") aga New York. Mitmed riigid on rajanud pealinna tühjale kohale (näiteks Brasiilia pealinn Brasília).

Mõnes riigis, näiteks Eestis ja Kuubas, elab pealinnas väga suur osa (kuni kolmandik) riigi elanikkonnast.

Eesti pealinn on Tallinn, kus asub riigipea residents, valitsus ja parlament. Kõrgeim kohus (Riigikohus) ning Haridus- ja Teadusministeerium asuvad aga Tartus.

Ülekantud tähenduses tähendab pealinn ka asulat, mis on mingis valdkonnas keskse tähtsusega.

Enne tänapäevaste riikide tekkimist võis "pealinn" ringi rännata koos monarhi liikumisega, näiteks seoses sõdade ja mässudega.

Vaata ka

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Pealinn''' on [[asula]], kus asuvad riigi või [[liitriik|liitriigi]] koosseisu kuuluva riikliku moodustise (näiteks [[Saksamaa]]l [[liidumaa]], [[Šveits]]is [[kanton]]i, [[USA]]-s [[osariik|osariigi]]) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – [[parlament]], [[valitsus]], riigipea (presidendi, [[monarh]]i) [[residents]].
-Riigil võib mitmel moel olla ka mitu pealinna korraga. Näiteks [[Holland]]i ametlik pealinn (''hoofdstad'') on [[Amsterdam]], ent kuninganna residents, riigivõimu- ja valitsusasutused ning enamik saatkondi asuvad [[Haag]]is (''residentiestad''). [[Napoleon]]i ajal tekkis Hollandi Kuningriik, mida valitses [[Louis Bonaparte]]. Ta kindlustus Amsterdamis ning sellest hetkest sai Amsterdamist valitsuse residents ja pealinn. [[1813]] prantslased lahkusid ja [[1815]] sai [[Madalmaad]]e kuningaks [[Willem I]]. Amsterdam jäigi pealinnaks, kuid valitsus läks tagasi Haagi, kus ta varemgi oli olnud.
+Riigil võib mitmel moel olla ka mitu pealinna korraga. Näiteks [[Holland]]i ametlik pealinn (''hoofdstad'') on [[Amsterdam]], ent kuninganna residents, riigivõimu- ja valitsusasutused ning enamik saatkondi asub [[Haag]]is (''residentiestad''). [[Napoleon]]i ajal tekkis Hollandi Kuningriik, mida valitses [[Louis Bonaparte]]. Ta kindlustus Amsterdamis ning sellest ajast sai Amsterdamist valitsuse residents ja pealinn. [[1813]] prantslased lahkusid ja [[1815]] sai [[Madalmaad]]e kuningaks [[Willem I]]. Amsterdam jäigi pealinnaks, kuid valitsus läks tagasi Haagi, kus ta varemgi oli olnud.
 [[Iisrael]]i riik on oma pealinnaks kuulutanud [[Jeruusalemm]]a, kuhu on [[Tel-Aviv]]ist kolitud riigivõimu- ja valitsusasutused ning suur osa välisriikide saatkondadest. Et aga Jeruusalemm asub osaliselt väljaspool Iisraeli riigile algselt ettenähtud piire, tunnustab osa riike Iisraeli pealinnana endiselt Tel-Avivi.
@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 [[Boliivia]] nominaalne pealinn on [[Sucre]], valitsuse residents on aga [[La Paz]].
-Pealinn võib regulaarselt (näiteks hooajaliselt) roteeruda mitme linna vahel. Selline suve- ja talvepealinn on näiteks  [[Jammu ja Kashmir]]il. [[Briti India]] [[asekuningas|asekuninga]] residents oli talvel [[Delhi]], suvel kõrgemal asuv ning seetõttu jahedam [[Shimla]].
+Pealinn võib regulaarselt (näiteks hooajaliselt) roteeruda mitme linna vahel. Selline suve- ja talvepealinn on näiteks [[Jammu ja Kashmir]]il. [[Briti India]] [[asekuningas|asekuninga]] residents oli talvel [[Delhi]], suvel kõrgemal asuv ja seetõttu jahedam [[Shimla]].
 Pealinna funktsioonid võivad olla jagatud mitme linna vahel, millest üks on nominaalne pealinn. [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] parlament käib koos [[Kaplinn]]as, valitsus asub [[Pretoria]]s, kõrgemad kohtuorganid asuvad [[Bloemfontein]]is, suurim linn aga on [[Johannesburg]].
-Enamikus riikides on pealinnaks suurim linn, kuid mõnes riigis on pealinnaks väiksem linn, millel on geograafiliselt kesksem asend. Näiteks [[Türgi]] suurim linn on [[İstanbul]], pealinn aga [[Ankara]]. [[Šveits]]i "liidulinn"  (''Bundesstadt'') on [[Bern]], suurim linn aga [[Zürich]]. [[USA]] pealinn on [[Washington]], suurim linn ("majanduspealinn") aga [[New York]]. Mitmed riigid on rajanud pealinna tühjale kohale (näiteks [[Brasiilia]] pealinn [[Brasília]]).
+Enamikus riikides on pealinnaks suurim linn, kuid mõnes riigis on pealinnaks väiksem linn, millel on geograafiliselt kesksem asend. Näiteks [[Türgi]] suurim linn on [[İstanbul]], pealinn aga [[Ankara]]. [[Šveits]]i "liidulinn" (''Bundesstadt'') on [[Bern]], suurim linn aga [[Zürich]]. [[USA]] pealinn on [[Washington]], suurim linn ("majanduspealinn") aga [[New York]]. Mitmed riigid on rajanud pealinna tühjale kohale (näiteks [[Brasiilia]] pealinn [[Brasília]]).
 Mõnes riigis, näiteks [[Eesti]]s ja [[Kuuba]]s, elab pealinnas väga suur osa (kuni kolmandik) riigi elanikkonnast.
@@ 20. rida: / 20. rida: @@
 Ülekantud tähenduses tähendab pealinn ka asulat, mis on mingis valdkonnas keskse tähtsusega.
-Enne tänapäevaste riikide tekkimist võis "pealinn" ringi rännata koos [[monarh]]i liikumisega näiteks seoses sõdade ja mässudega.
+Enne tänapäevaste riikide tekkimist võis "pealinn" ringi rännata koos [[monarh]]i liikumisega, näiteks seoses sõdade ja mässudega.
 ==Vaata ka==