Slovaki Vabariik (1939–1945)

Slovaki Vabariigi lipp

Slovaki Vabariik (slovaki keeles Slovenská republika), ka Esimene Slovaki Vabariik (slovaki keeles Prvá slovenská republika) või Slovaki Riik (slovaki keeles Slovenský štát) oli riik, mis eksisteeris 14. märtsist 1939 kuni 8. maini 1945 Saksamaa nukurežiimina.

Saksamaa kasutas ära slovakkide rahvusliikumist ning kallutas Slovakkiat kuulutama välja iseseisvuse, andes mõista, et vastasel juhul annab ta nende territooriumi tagasi Ungarile, nagu see oli enne 1918. aastat, kui nii Tšehhoslovakkia ja Ungari kuulusid Austria-Ungari keisririiki. Tšehhidest eraldi moodustasidki slovakid oma riigi, mille etteotsa sai president Jozef Tiso.

Slovakkia Tšehhoslovakkias 1927

Selle territoorium vastab ligikaudu tänapäeva Slovakkia territooriumile, kuid ilma lõuna- ja idaosata. Riik piirnes Saksamaa, Böömi- ja Määrimaa protektoraadi, Kindralkomissariaadi (Saksamaa okupeeritud Poola alade) ning Ungari kuningriigiga.

Slovaki vabariik pärast Poola alade liitmist

Slovaki vabariiki tunnistasid Saksamaa ja mitmed muud riigid, sealhulgas Hiina Vabariigi ajutine valitsus, Horvaatia Sõltumatu riik, El Salvador, Eesti, Itaalia kuningriik, Ungari kuningriik, Jaapani keisririik, Leedu, Mandžukuo, Mengjiang, Rumeenia kuningriik, Nõukogude Liit, Hispaania, Šveits ja Vatikan.

Teises maailmasõjas

 Pikemalt artiklis Slovakkia Teises maailmasõjas, Slovakkia sissetung Poolasse (1939), Poola Teises maailmasõjas

Vastloodud Slovakkia armee sai enda käsutusse sakslaste poolt tšehhidelt ära võetud relvastuse. Teise maailmasõja alguseks koosnes Slovakkia armee kolmest jalaväediviisist, kes osalesid Wehrmachti sõjas Poola vastu. Slovakkide 1. ja 3. diviis hõivasid territooriumi, mis Tiso kinnitusel kuulusid õigusega Slovakkiale. Vastloodud Slovaki vabariik ühines rünnakuga ning Slovaki armee (armeegrupi Bernolák) koosseisus osales 3 diviisis üle 50 000 sõduri. Kuna Poola armee põhijõud olid hõivatud võitluses Saksa vägedega kaugemal põhjas, kohtasid slovakid Poola lõunapiiril vaid nõrka vastupanu ning kaotused jäid väikseks (37 surmasaanut, 114 haavatut ja 11 teadmata kadunut).

NSV Liidu vastu alustatud sõja alguses Idarindel kuulus Slovakkia armeekorpus Wehrmachti Väegrupp Süd koosseisu. 1942. aasta talvel sõdis slovakkide diviis Lvovi all ning Kiievi ja Miusa piirkonnas. Diviis osales Rostovi vallutamisel. Edasi võitles Slovakkia diviis Wehrmachti 1. tankiarmee koosseisus Kuubanimaal. Slovakid kaitsesid Stalingradi katastroofi järel Wehrmachti vägede taganemist Kaukaasiast ning sattusid Krasnodari all piiramisrõngasse.

Slovakkia 1944. aastal Punaarmee pealetungi eel

1944. aasta augustis puhkes Slovakkias saksavastane ülestõus ning paljud Slovakkia armee sõdurid liitusid ülestõusnutega Kesk-Slovakkias.

Slovaki vabariigi legaalse olemasolu tühistasid Teise maailmasõja võitjad tagasiulatuvalt koos Müncheni lepingu ja kõigi selle tagajärgede tühistamisega. Slovakkiast sai taas Tšehhoslovakkia osa, mis külma sõja ajal kuulus Nõukogude Liidu mõjusfääri.

Vaata ka

• Slovakkia-Ungari sõda