Struve geodeetiline kaar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täiendatud |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Struve meridiaan.svg|thumb|280px]] |
[[Pilt:Struve meridiaan.svg|thumb|280px]] |
||
'''Struve geodeetiline kaar''' on [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]] eestvõtmisel aastatel [[1816]]–[[1855]] [[Maa (planeet)|Maa]] kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud [[triangulatsioon]]iahel, mis ulatub [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] äärest [[Must meri|Musta mere]] äärde. |
'''Struve geodeetiline kaar''' on [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]] eestvõtmisel aastatel [[1816]]–[[1855]] [[Maa (planeet)|Maa]] kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud [[triangulatsioon]]iahel, mis ulatub [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] äärest [[Must meri|Musta mere]] äärde. |
||
Kaare |
Kaare ulatus põhjast lõunasse on 2821.833 km (= 25"20'08"). Loomise ajal ja veel rohkem kui sajand hiljem oli see pikim mõõdetud meridiaanikaar.<ref name="unesco">[http://whc.unesco.org/archive/advisory_body_evaluation/1187.pdf Struve Geodetic Arc No 1187]whc.unesco.org Kasutatud 25.08.2012.</ref> See läbib praeguse [[Norra]], [[Rootsi]], [[Soome]], [[Venemaa]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Valgevene]], [[Moldova]] ja [[Ukraina]] territooriumi. |
||
Kaare moodustanud võrgustik koosnes 258 põhikolmnurgast ja 265 peamisest mõõdupunktist, kasutati kümmet baasijoont. Katko (Simuna) - Võivere baasijoone merepinnale taandatud pikkuseks sai Struve 4512.280 m, GPS-mõõtmised 2002. aastal 4512.293 m, erinevus oli 14 mm. <ref>Mets, U. F.G.W. Struve meridiaanikaar.Geodeet 25(49), 2002, 3-10.</ref> Mõõtmistulemusi avaldas Struve "Arc du Méridien de 25° 20’ entre le Danube et la Mer Glaciale mésure depuis 1816 jusqu’en 1855" (Struve, 1860) kahes köites, tulemusi kokkuvõttev kolmas köide jäi Struve haigestumise tõttu avaldamata. |
|||
| ⚫ | |||
Kogu kaar on jaotatav 12 segmendiks, igaüht neist saab kasutada ühe meridiaanikraadi pikkuse määramiseks. Need 12 kaarelõiku näitasid, et Maa ei ole [[sfäär]]. Struve sai lapikuse parameetri väärtuseks 1:294.73. Tänapäevaste tulemustega võrdlus annab kogu mõõdetud kaare veaks 1/200000, ehk 5 mm kilomeetri kohta.<ref>http://struvearc.wikidot.com/history Struve Geodetic Arc</ref> |
|||
| ⚫ | |||
Alates [[2005]]. aastast kuulub Struve geodeetiline kaar [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. |
Alates [[2005]]. aastast kuulub Struve geodeetiline kaar [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. |
||
| 101. rida: | 105. rida: | ||
* [http://www.aai.ee/muuseum/Reprints/HTML/index.html?f_g_w_struvemeridiaanikaar.htm F.G.W. Struve meridiaanikaar] |
* [http://www.aai.ee/muuseum/Reprints/HTML/index.html?f_g_w_struvemeridiaanikaar.htm F.G.W. Struve meridiaanikaar] |
||
* [[Tõnu Viik (astronoom)|Tõnu Viik]]. [http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?struvemeridiaankaar.htm 150 aastat Struve meridiaankaare mõõtmisest], Tartu Observatooriumi virtuaalne muuseum |
* [[Tõnu Viik (astronoom)|Tõnu Viik]]. [http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?struvemeridiaankaar.htm 150 aastat Struve meridiaankaare mõõtmisest], Tartu Observatooriumi virtuaalne muuseum |
||
* http://struvearc.wikidot.com/history Struve Geodetic Arc |
|||
* [http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=15457 UNESCO pärand lebab sirelipõõsa varjus], Maaleht, 6. august 2009 |
* [http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=15457 UNESCO pärand lebab sirelipõõsa varjus], Maaleht, 6. august 2009 |
||
* [http://post.ee/?id=1595&product_id=8192&c_tpl=1019 Eesti margiplokk ja esimese päeva ümbrik Struve portree ja Struve geodeetilise kaarega (2011)], post.ee |
* [http://post.ee/?id=1595&product_id=8192&c_tpl=1019 Eesti margiplokk ja esimese päeva ümbrik Struve portree ja Struve geodeetilise kaarega (2011)], post.ee |
||
Redaktsioon: 28. märts 2018, kell 19:51
Struve geodeetiline kaar on Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvõtmisel aastatel 1816–1855 Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud triangulatsiooniahel, mis ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mere äärde. Kaare ulatus põhjast lõunasse on 2821.833 km (= 25"20'08"). Loomise ajal ja veel rohkem kui sajand hiljem oli see pikim mõõdetud meridiaanikaar.[1] See läbib praeguse Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Moldova ja Ukraina territooriumi.
Kaare moodustanud võrgustik koosnes 258 põhikolmnurgast ja 265 peamisest mõõdupunktist, kasutati kümmet baasijoont. Katko (Simuna) - Võivere baasijoone merepinnale taandatud pikkuseks sai Struve 4512.280 m, GPS-mõõtmised 2002. aastal 4512.293 m, erinevus oli 14 mm. [2] Mõõtmistulemusi avaldas Struve "Arc du Méridien de 25° 20’ entre le Danube et la Mer Glaciale mésure depuis 1816 jusqu’en 1855" (Struve, 1860) kahes köites, tulemusi kokkuvõttev kolmas köide jäi Struve haigestumise tõttu avaldamata.
Kogu kaar on jaotatav 12 segmendiks, igaüht neist saab kasutada ühe meridiaanikraadi pikkuse määramiseks. Need 12 kaarelõiku näitasid, et Maa ei ole sfäär. Struve sai lapikuse parameetri väärtuseks 1:294.73. Tänapäevaste tulemustega võrdlus annab kogu mõõdetud kaare veaks 1/200000, ehk 5 mm kilomeetri kohta.[3]
Algsetest triangulatsioonipunktidest on teadaolevalt säilinud 34; neist neli on Norras, neli Rootsis, kuus Soomes, kaks Venemaal, kolm Eestis, kaks Lätis, kolm Leedus, viis Valgevenes, üks Moldovas ja neli Ukrainas.[1]
Alates 2005. aastast kuulub Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Maailmapärandi hulka kuuluvad punktid
| Struve geodeetiline kaar | |
|---|---|
 UNESCO maailmapärand | |
 | |
| Asukoht |
 Norra Rootsi Soome Venemaa Eesti Läti Leedu Valgevene Moldova Ukraina |
| Tüüp | Kultuurimälestis |
| Kriteeriumid | II, III, VI |
| Viited | 1187 |
| Piirkond* | Euroopa ja Põhja-Ameerika |
| Nimekirja arvatud | 2005 (29. istung) |
| * Regioon on UNESCO määratletud | |
Norras
- Otspunkt Hammerfesti vallas Fuglenesis (70° 40′ 12″ N, 23° 39′ 48″ E)
- Lille-Raipas Alta vallas (69° 56′ 19″ N, 23° 21′ 37″ E)
- Luvddiidcohkka Guovdageaidnu vallas (69° 39′ 52″ N, 23° 36′ 8″ E)
- Bealjášvárri Guovdageaidnu vallas (69° 1′ 43″ N, 23° 18′ 19″ E)
Rootsis
- Tynnyrilaki Kiruna vallas (68° 15′ 18″ N, 22° 58′ 59″ E)
- Jupukka Pajala vallas (67° 16′ 36″ N, 23° 14′ 35″ E)
- Pullinki Övertorneå vallas (66° 38′ 47″ N, 23° 46′ 55″ E)
- Perävaara Haparanda vallas (66° 1′ 5″ N, 23° 55′ 21″ E)
Soomes
- Stuorrahanoaivi Enontekiö vallas (68° 40′ 57″ N, 22° 44′ 45″ E)
- Aavasaksa Ylitornio vallas (66° 23′ 52″ N, 23° 43′ 31″ E)
- Alatornio kirik Tornios (65° 49′ 48″ N, 24° 9′ 26″ E)
- Oravivuori Jyväskyläs (endises Korpilahti vallas) (61° 55′ 36″ N, 25° 32′ 1″ E)
- Tornikallio Lapinjärvi vallas (60° 42′ 17″ N, 26° 0′ 12″ E)
- Mustaviiri Pyhtää vallas (60° 16′ 35″ N, 26° 36′ 12″ E)
Venemaal
- Mäkiinpäällys Suursaarel (60° 4′ 27″ N, 26° 58′ 11″ E)
- Punkt Z Suursaarel (60° 5′ 10″ N, 26° 57′ 38″ E)
Eestis
- Võiveres Väike-Maarja vallas (59° 3′ 28″ N, 26° 20′ 16″ E)
- Simunas Väike-Maarja vallas (59° 2′ 54″ N, 26° 24′ 51″ E)
- Tartu tähetorn (58° 22′ 44″ N, 26° 43′ 13″ E)
Lätis
Leedus
- Gireišiais Rokiškise rajoonis (55° 54′ 9″ N, 25° 26′ 12″ E)
- Meškonyses Vilniuse rajoonis (54° 55′ 51″ N, 25° 19′ 0″ E)
- Paliepiukais Vilniuse rajoonis (54° 38′ 4″ N, 25° 25′ 45″ E)
Valgevenes
- Ciupiškis Ašmiany rajoonis (54° 17′ 30″ N, 26° 2′ 43″ E)
- Łapatys Ščučyni rajoonis (53° 33′ 38″ N, 24° 52′ 11″ E)
- Asoŭnicas Ivanava rajoonis (52° 17′ 22″ N, 25° 38′ 58″ E)
- Ščekotskis Ivanava rajoonis (52° 12′ 28″ N, 25° 33′ 23″ E)
- Laskavičys Ivanava rajoonis (52° 9′ 39″ N, 25° 34′ 17″ E)
Moldovas
Ukrainas
- Katerõnivkas Hmelnõtskõi oblastis (49° 33′ 57″ N, 26° 45′ 22″ E )
- Felštõnis Hmelnõtskõi oblastis (49° 19′ 48″ N, 26° 40′ 55″ E )
- Baranivkas Hmelnõtskõi oblastis (49° 8′ 55″ N, 26° 59′ 30″ E )
- Otspunkt Stara Nekrassivkas Odessa oblastis (45° 19′ 54″ N, 28° 55′ 41″ E )
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Struve Geodetic Arc No 1187whc.unesco.org Kasutatud 25.08.2012.
- ↑ Mets, U. F.G.W. Struve meridiaanikaar.Geodeet 25(49), 2002, 3-10.
- ↑ http://struvearc.wikidot.com/history Struve Geodetic Arc
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Struve geodeetiline kaar |
- Kirje UNESCO maailmapärandi lehel
- UNESCO hinnang meridiaanikaarele
- Struve-Tenneri meridiaanikaar Maa-ameti lehel
- F.G.W. Struve meridiaanikaar
- Tõnu Viik. 150 aastat Struve meridiaankaare mõõtmisest, Tartu Observatooriumi virtuaalne muuseum
- http://struvearc.wikidot.com/history Struve Geodetic Arc
- UNESCO pärand lebab sirelipõõsa varjus, Maaleht, 6. august 2009
- Eesti margiplokk ja esimese päeva ümbrik Struve portree ja Struve geodeetilise kaarega (2011), post.ee
- https://www.facebook.com/struvekaarepusle/?fref=ts
- http://erb.nlib.ee/?kid=45200683