Gustav Adolf Hippius: erinevus redaktsioonide vahel
P link par (+masintoim) using AWB |
PResümee puudub |
||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
| Surmaaeg = [[6. oktoober]] [[1856]] |
| Surmaaeg = [[6. oktoober]] [[1856]] |
||
| Surmakoht = [[Tallinn]] |
| Surmakoht = [[Tallinn]] |
||
| Rahvus = [[ |
| Rahvus = [[eestlane]] |
||
| Tegevusala = [[maalikunstnik]] ja [[litograaf]] |
| Tegevusala = [[maalikunstnik]] ja [[litograaf]] |
||
| Kunsti õppinud = |
| Kunsti õppinud = |
||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
| Auhinnad = |
| Auhinnad = |
||
}} |
}} |
||
[[Pilt:Portrait of J. G. Exner.jpg|pisi|[[Johann Gottfried Exner]]i portree, autor Gustav Adolf Hippius. 1854, õli |
[[Pilt:Portrait of J. G. Exner.jpg|pisi|[[Johann Gottfried Exner]]i portree, autor Gustav Adolf Hippius. 1854, õli]] |
||
'''Gustav Adolf Hippius''' ([[12. märts]] [[1792]] [[Nissi]] – [[6. oktoober]] [[1856]] [[Tallinn]]) oli baltisaksa [[maalikunstnik]] ja [[litograaf]]. |
'''Gustav Adolf Hippius''' ([[12. märts]] [[1792]] [[Nissi]] – [[6. oktoober]] [[1856]] [[Tallinn]]) oli baltisaksa [[maalikunstnik]] ja [[litograaf]]. |
||
[[File:Fohr, Carl Philipp- Porträts von Otto Friedrich Ignatius (Links), August Georg Wilhelm Pezold (Mitte) und Gustav Adolf Hippius (Rechts).jpg|thumb|left|228px|<center>''Carl Philipp Fohr'' :<br /> Otto Friedrich Ignatius, August Georg Wilhelm Pezold, Gustav Adolf Hippius]] |
[[File:Fohr, Carl Philipp- Porträts von Otto Friedrich Ignatius (Links), August Georg Wilhelm Pezold (Mitte) und Gustav Adolf Hippius (Rechts).jpg|thumb|left|228px|<center>''Carl Philipp Fohr'' :<br /> Otto Friedrich Ignatius, August Georg Wilhelm Pezold, Gustav Adolf Hippius]] |
||
Sündis [[Nissi]]s [[pastor]]i pojana. Vaese ja väikse koguduse hingekarjase poeg pidi juba 14-aastaselt Tallinnas koolis käies ise endale muusika- ja joonistamistundide andmisega elatist teenima. Tallinnas tutvus Gustav Adolf [[Hageri]] kirikuõpetaja [[David Friedrich Ignatius]]e poja [[Otto Ignatius]]ega. Saanud isalt nõusoleku, kutsus Otto Gustav Adolfi Hagerisse, kus nad järgmised kaks aastat õppisid [[Saksamaa]]lt [[Vardi mõis]]a [[August Kotzebue]] laste õpetajaks kutsutud saksa |
Sündis [[Nissi]]s [[pastor]]i pojana. Vaese ja väikse koguduse hingekarjase poeg pidi juba 14-aastaselt Tallinnas koolis käies ise endale muusika- ja joonistamistundide andmisega elatist teenima. Tallinnas tutvus Gustav Adolf [[Hageri]] kirikuõpetaja [[David Friedrich Ignatius]]e poja [[Otto Ignatius]]ega. Saanud isalt nõusoleku, kutsus Otto Gustav Adolfi Hagerisse, kus nad järgmised kaks aastat õppisid [[Saksamaa]]lt [[Vardi mõis]]a [[August Kotzebue]] laste õpetajaks kutsutud saksa maalikunstniku [[Karl Siegmund Walther]]i juures. |
||
Talvel [[1812]] plaanis Hippius minna välismaale kunsti õppima. Sõja tõttu ei olnud võimalik Saksamaale minna ning tulevane kunstnik sõitis [[Praha]]sse, kus töötas umbes pool aastat. Kevadel [[1814]] saabus ta [[Viin]]i ja astus sealsesse kunstiakadeemiasse. [[1816]]. aasta sügisel jätkas Hippius teekonda [[Itaalia]]sse, täpsemalt [[Rooma]]. Roomas töötas ta koos F. Overbecki ja kunstnik-kaasmaalase [[August Georg Wilhelm Pezold]]iga. Juunis [[1818]] alustas Hippius kojureisi ja jõudis järgmise aasta novembris Hagerisse tagasi. |
Talvel [[1812]] plaanis Hippius minna välismaale kunsti õppima. Sõja tõttu ei olnud võimalik Saksamaale minna ning tulevane kunstnik sõitis [[Praha]]sse, kus töötas umbes pool aastat. Kevadel [[1814]] saabus ta [[Viin]]i ja astus sealsesse kunstiakadeemiasse. [[1816]]. aasta sügisel jätkas Hippius teekonda [[Itaalia]]sse, täpsemalt [[Rooma]]. Roomas töötas ta koos F. Overbecki ja kunstnik-kaasmaalase [[August Georg Wilhelm Pezold]]iga. Juunis [[1818]] alustas Hippius kojureisi ja jõudis järgmise aasta novembris Hagerisse tagasi. |
||
Gustav Adolf Hippius abiellus [[1820]] oma sõbra Otto õe Friederike Ignatiusega ning asus seejärel [[Peterburi]], kus õpetas mitmes kõrgemas kunstiasutuses ning töötas portretistina. Peterburis lõi ta suurema kogu litograafiatehnikas valmistatud graafilisi lehti Vene riigimeestest, õpetlastest ja kirjameestest |
Gustav Adolf Hippius abiellus [[1820]] oma sõbra Otto õe Friederike Ignatiusega ning asus seejärel [[Peterburi]], kus õpetas mitmes kõrgemas kunstiasutuses ning töötas portretistina. Peterburis lõi ta suurema kogu litograafiatehnikas valmistatud graafilisi lehti Vene riigimeestest, õpetlastest ja kirjameestest ning andis need välja üheksas vihus pealkirjaga "Les Contemporains". Selles perioodist pärineb ka "[[Aleksandr Puškin]]i portree". |
||
Aastal [[1850]] asus Hippius Tallinna ning tegutses elu lõpuni peamiselt portreemaalijana. Ta suri Tallinnas kuid maeti Hageri kalmistule. |
Aastal [[1850]] asus Hippius Tallinna ning tegutses elu lõpuni peamiselt portreemaalijana. Ta suri Tallinnas, kuid maeti Hageri kalmistule. |
||
Kunstnik Hippius tundis huvi ka eesti ainestiku vastu |
Kunstnik Hippius tundis huvi ka eesti ainestiku vastu. [[Eesti Kunstimuuseum]]i kogudes asuvad tema tuntud teosed "Eesti noorik" ja "Eesti pruut" (1852). |
||
==Isiklikku== |
==Isiklikku== |
||
Redaktsioon: 10. veebruar 2018, kell 21:26
| Gustav Adolf Hippius | |
|---|---|
| Sündinud |
12. märts 1792 Nissi |
| Surnud |
6. oktoober 1856 Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Tegevusala | maalikunstnik ja litograaf |
Gustav Adolf Hippius (12. märts 1792 Nissi – 6. oktoober 1856 Tallinn) oli baltisaksa maalikunstnik ja litograaf.
,_August_Georg_Wilhelm_Pezold_(Mitte)_und_Gustav_Adolf_Hippius_(Rechts).jpg)
Otto Friedrich Ignatius, August Georg Wilhelm Pezold, Gustav Adolf Hippius
Sündis Nissis pastori pojana. Vaese ja väikse koguduse hingekarjase poeg pidi juba 14-aastaselt Tallinnas koolis käies ise endale muusika- ja joonistamistundide andmisega elatist teenima. Tallinnas tutvus Gustav Adolf Hageri kirikuõpetaja David Friedrich Ignatiuse poja Otto Ignatiusega. Saanud isalt nõusoleku, kutsus Otto Gustav Adolfi Hagerisse, kus nad järgmised kaks aastat õppisid Saksamaalt Vardi mõisa August Kotzebue laste õpetajaks kutsutud saksa maalikunstniku Karl Siegmund Waltheri juures.
Talvel 1812 plaanis Hippius minna välismaale kunsti õppima. Sõja tõttu ei olnud võimalik Saksamaale minna ning tulevane kunstnik sõitis Prahasse, kus töötas umbes pool aastat. Kevadel 1814 saabus ta Viini ja astus sealsesse kunstiakadeemiasse. 1816. aasta sügisel jätkas Hippius teekonda Itaaliasse, täpsemalt Rooma. Roomas töötas ta koos F. Overbecki ja kunstnik-kaasmaalase August Georg Wilhelm Pezoldiga. Juunis 1818 alustas Hippius kojureisi ja jõudis järgmise aasta novembris Hagerisse tagasi.
Gustav Adolf Hippius abiellus 1820 oma sõbra Otto õe Friederike Ignatiusega ning asus seejärel Peterburi, kus õpetas mitmes kõrgemas kunstiasutuses ning töötas portretistina. Peterburis lõi ta suurema kogu litograafiatehnikas valmistatud graafilisi lehti Vene riigimeestest, õpetlastest ja kirjameestest ning andis need välja üheksas vihus pealkirjaga "Les Contemporains". Selles perioodist pärineb ka "Aleksandr Puškini portree".
Aastal 1850 asus Hippius Tallinna ning tegutses elu lõpuni peamiselt portreemaalijana. Ta suri Tallinnas, kuid maeti Hageri kalmistule.
Kunstnik Hippius tundis huvi ka eesti ainestiku vastu. Eesti Kunstimuuseumi kogudes asuvad tema tuntud teosed "Eesti noorik" ja "Eesti pruut" (1852).
Isiklikku
Gustav Hippiuse isa oli Nissi Maarja koguduse õpetaja Thomas Hippius, tema poeg oli Otto Pius Hippius.
Allikas
- Alfred Vaga, Gustav Adolf Hippius. Kunstniku 150. sünnipäeva puhul, Eesti Sõna, 13.03.1942