Paadrema Püha Kolmainu kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
8. rida: 8. rida:
Esimesed preestrid olid eestlased [[Aleksander Tamm (preester)|Aleksander Tamm]] (1884–1887) ja [[Nikolai (Leisman)|Nikolai Leisman]] (1887–1888). Enne neid käis piirkonna inimesi Pärnumaalt õigeusku võidmas Uruste preester [[Dionissi Tamm]] ja Kalli preester [[Stefan Bežanitski]], kes salvis Paadremaa, Lihula ja Virtsu ümbruses kokku üle 3000 eestlase.
Esimesed preestrid olid eestlased [[Aleksander Tamm (preester)|Aleksander Tamm]] (1884–1887) ja [[Nikolai (Leisman)|Nikolai Leisman]] (1887–1888). Enne neid käis piirkonna inimesi Pärnumaalt õigeusku võidmas Uruste preester [[Dionissi Tamm]] ja Kalli preester [[Stefan Bežanitski]], kes salvis Paadremaa, Lihula ja Virtsu ümbruses kokku üle 3000 eestlase.


1887. aastal võõrandati kiriku ehitamiseks Paadremaa mõisalt maavaldus (enne olid sakslastest mõisnikud ja pastorid igati kiriku ehitamise vastu võidelnud) ja ehitati kellatorni, suurema harikupli ja nelja sibulkupliga nurgatorniga maakividest ja tellistest kirik (arhitekt K. Nyman). Ehitajateks olid meistrid [[Muhu]] saarelt ja töödejuhatajaks oli [[Feodor Revka]]. Koos kirikuga valminud kihelkonnakooli kivimaja võõrandati koguduselt 1918. aastal ja seal avati riiklik algkool. Liikmeid oli koguduses 1890. aastal 983 ja 1913. aastal 1538. Aastal 1922 oli Paadremaa valla elanikest 35% õigeusku. 1939. aastal oli koguduses 925 liiget ja 1970. aastal 81 annetajaliiget. Aastatel [[1963]]–[[1989]] oli preestriks [[Mihail Tapp]] (1904–1990; aastatel 1963–1978 oli ta kogudust hooldavaks preestriks).
1887. aastal võõrandati kiriku ehitamiseks Paadremaa mõisalt maavaldus (enne olid sakslastest mõisnikud ja pastorid igati kiriku ehitamise vastu võidelnud) ja ehitati kellatorni, suurema harikupli ja nelja sibulkupliga nurgatorniga maakividest ja tellistest kirik (arhitekt [[Konstantin Nyman]]). Ehitajateks olid meistrid [[Muhu]] saarelt ja töödejuhatajaks oli [[Feodor Revka]]. Koos kirikuga valminud kihelkonnakooli kivimaja võõrandati koguduselt 1918. aastal ja seal avati riiklik algkool. Liikmeid oli koguduses 1890. aastal 983 ja 1913. aastal 1538. Aastal 1922 oli Paadremaa valla elanikest 35% õigeusku. 1939. aastal oli koguduses 925 liiget ja 1970. aastal 81 annetajaliiget. Aastatel [[1963]]–[[1989]] oli preestriks [[Mihail Tapp]] (1904–1990; aastatel 1963–1978 oli ta kogudust hooldavaks preestriks).


== Tänapäev ==
== Tänapäev ==
18. rida: 18. rida:
==Vaata ka==
==Vaata ka==
*EAÕK [[Paadrema Püha Kolmainu kogudus]]
*EAÕK [[Paadrema Püha Kolmainu kogudus]]

==Välislingid==
==Välislingid==
* http://www.eoc.ee/kogudus/paadremaa-puha-kolmainu-kogudus/
* http://www.eoc.ee/kogudus/paadremaa-puha-kolmainu-kogudus/
23. rida: 24. rida:


{{koord}}
{{koord}}
[[Kategooria:Varbla kihelkond]]
[[Kategooria:Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]
[[Kategooria:Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]
[[Kategooria:Lääneranna vald]]
[[Kategooria:Lääneranna vald]]

Redaktsioon: 15. jaanuar 2018, kell 15:17

Paadrema Püha Kolmainu kirik on aastatel 18881889 ehitatud õigeusu kirik Paadremal Pärnu maakonnas. Kirik kuulub Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule ja seal tegutseb Paadrema Püha Kolmainu kogudus.

Kirik on alates 1998. aastast riiklik kultuurimälestis. Kaitsmist väärib nii ehitus ise kui ka interjööris olev ainulaadne kauni kujundusega lagi ning ikonostaas.

Ajaloost

Ajaloolisel Läänemaal Varbla kihelkonnas asutati Paadrema(a) õigeusu kogudus 1884. aastal. Sealkandi inimesed olid õigeusu kirikuga liitunud juba 1883. aastal, mil kirikuvahetusliikumine Lihulas alguse sai. Algul peeti teenistusi taludes, 1885. aastal valmis kool-palvemaja.

Esimesed preestrid olid eestlased Aleksander Tamm (1884–1887) ja Nikolai Leisman (1887–1888). Enne neid käis piirkonna inimesi Pärnumaalt õigeusku võidmas Uruste preester Dionissi Tamm ja Kalli preester Stefan Bežanitski, kes salvis Paadremaa, Lihula ja Virtsu ümbruses kokku üle 3000 eestlase.

1887. aastal võõrandati kiriku ehitamiseks Paadremaa mõisalt maavaldus (enne olid sakslastest mõisnikud ja pastorid igati kiriku ehitamise vastu võidelnud) ja ehitati kellatorni, suurema harikupli ja nelja sibulkupliga nurgatorniga maakividest ja tellistest kirik (arhitekt Konstantin Nyman). Ehitajateks olid meistrid Muhu saarelt ja töödejuhatajaks oli Feodor Revka. Koos kirikuga valminud kihelkonnakooli kivimaja võõrandati koguduselt 1918. aastal ja seal avati riiklik algkool. Liikmeid oli koguduses 1890. aastal 983 ja 1913. aastal 1538. Aastal 1922 oli Paadremaa valla elanikest 35% õigeusku. 1939. aastal oli koguduses 925 liiget ja 1970. aastal 81 annetajaliiget. Aastatel 19631989 oli preestriks Mihail Tapp (1904–1990; aastatel 1963–1978 oli ta kogudust hooldavaks preestriks).

Tänapäev

Alates 2006. aastast on kiriku preestriks Enos Heinsoo.

Huvitav teada

Paadrema kirikus on ristitud kirjanik Karl Ristikivi.

Vaata ka

Välislingid