Erinevus lehekülje "Vabavara" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
riistavara > riistvara
P (Kruusamägi teisaldas lehekülje Vaba tarkvara pealkirja Vabavara alla)
P (riistavara > riistvara)
* 1977. aastal pandi kokku first Berkeley Software Distribution ehk 1[[BSD]].
 
* 1970. aastate lõpp ja 1980. aastate algus – ettevõtted hakkasid programmeerijatele jooksvalt piiranguid seadma tarkvara litsentsilepingutega. Mõnikord oli niimoodi seetõttu, et ettevõtted olid siis juba kommertsialiseeritud tarkvarast raha tegemas<!--pisut halb tõlge--> või püüdsid nad lähtekoodi peites hoida riistavarariistvara eripärasusieripärasid vaka all. Teinekord oli see sellest, et jätkuvalt suurenev korporatiivne suhtumine kasvavas ja varem eklektilises tööstuses nägi intellektuaalse omandi kaitset normina, isegi kui see ei toonud mingit kasu ärile. [[Bill Gates]] andis muutuvatest aegadest märku, kui ta kirjutas kuulsa "Avaliku kirja hobilistele", kus ta soovitas häkkeritel tungivalt lõpetada litsentsilepingute murdmise läbi ''varastamise''.
 
* 1983 – Richard Stallman mõtles [[GNU]] projektile (GNU tegelik kirjutamine algas 1984. jaanuaris), rajades Vaba Tarkvara Sihtasutuse ("Free Software Foundation", FSF) <ref>http://www.gnu.org/fsf/fsf.html</ref> kaks aastat hiljem, pärast sügavat pettumust arvutitööstuse ja kasutajate kultuuris. Üks selline intsident oli, kui printer ei töötanud, kuna Stallman ei saanud vea parandamiseks häkkida lähtekoodi, sest seda oli varjatud. Ta tutvustas "vaba tarkvara" ja "[[copyleft]]" definitsiooni, mis oli üles ehitatud<!--designed--> kõigile tarkvara vabaduse tagamiseks.<ref>http://cisn.metu.edu.tr/2002-6/free.php</ref> Mõned reageerisid väga pahaselt Stallmani seisukoha vastu, pidades seda idealistlikuks nonsensiks ning teda pilati ja kritiseeriti kõvasti.
 
* Tänapäev – Vabavaba tarkvara on väga edukas rahvusvaheline jõupingutus. Nõnda valmib tarkvara, mida kasutavad üksikisikud, suured organisatsioonid ja kogunisti terved riigid. Vaba tarkvara on massiivne tööstus. Vaba tarkvara mudeli majanduslikke eeliseid ja vähemal määral ka eetilisi põhimõtteid, millele see rajati, on hakatud laialdaselt tunnustama, isegi põhivoolu meedia poolt. Mõned teised, mitte-tarkvaramittetarkvara tööstused, on hakanud ka tunnustama Vaba tarkvara sõnumi väärtust: näiteks teadlased vaatavad rohkem avatumate arendusprotsesside poole ning riistvara, nagu näiteks [[mikrokiip]]e, hakatakse juba arendama [[Copyleft|Copylefti]] litsentside all (vt nt [[OpenCores|OpenCoresi]] projekt, näituseks). ''[[Creative Commons]]'' ja ''[[Avatud sisu]]'' (''Open Content'') liikumised on samuti suuresti mõjutatud Vabastvabast tarkvarast.
 
== Vaba tarkvara litsentsid ==
Vaba tarkvara paketid moodustavad tarkvara ökosüsteemi, kus tarkvara võimaldab varustada teenuseid, saavutades vastastikuse kasu: näiteks Apache veebiserver haldamas HTTP protokolli, kasutades moodulit mod_python, et võimaldada dünaamilist sisu.
 
== Sotsiaalne tähendus ==
===Positiivsed sotsiaalsed tagajärjed===
 
129 088

muudatust

Navigeerimismenüü