Reinimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib ajaloolisest piirkonnast; provintsi kohta vaata artiklit [[Reini provints]]}}
{{See artikkel|räägib ajaloolisest piirkonnast; provintsi kohta vaata artiklit [[Reini provints]]}}
[[Pilt:Rhineland.jpg|thumb|300px|Reinimaa asukoht [[Reini jõgi|Reini jõe]] ääres]]
[[Pilt:Rhineland.jpg|thumb|300px|Reinimaa asukoht [[Reini jõgi|Reini jõe]] ääres]]
'''Reinimaa''' ({{Keel-de|Rheinland}}) on ajalooline piirkond [[Lääne-Euroopa]]s, peamiselt [[Saksamaa]]l, [[Reini jõgi|Reini jõe]] kallastel<ref>Dickinson, Robert E (1964). ''Germany: A regional and economic'' wild ''geography'' (2nd ed.). London: Methuen, p. 357 ff. {{ASIN|B000IOFSEQ}}.</ref>. Uuemal ajal on sellest saanud üldisem nimi Saksamaa alade kohta Reine kesk- ja alamjooksul [[Bingen am Rhein|Bingen]]i linnast [[Holland]]i piirini või [[Neckar]]i jõest [[Köln]]ini<ref>Marsden, Walter (1973). ''The Rhineland'', Hastings House, New York. ISBN 978-0-8038-2070-8.</ref>. Läänes ulatub Reinimaa [[Luksemburg]]i, [[Belgia]] ja [[Madalmaad]]e piirideni; idas hõlmab see vaid linnu, mis asuvad Reini ääres. Üldjoontes kattub see nime tänapäevase kasutusega, välja arvatud [[Saarimaa]].
'''Reinimaa''' ({{Keel-de|Rheinland}}) on ajalooline piirkond [[Lääne-Euroopa]]s, peamiselt [[Saksamaa]]l [[Reini jõgi|Reini jõe]] kallastel<ref>Dickinson, Robert E (1964). ''Germany: A regional and economic'' wild ''geography'' (2nd ed.). London: Methuen, p. 357 ff. {{ASIN|B000IOFSEQ}}.</ref>. Uuemal ajal on sellest saanud üldisem nimi Saksamaa alade kohta Reini kesk- ja alamjooksul [[Bingen am Rhein|Bingen]]i linnast [[Holland]]i piirini või [[Neckar]]i jõest [[Köln]]ini<ref>Marsden, Walter (1973). ''The Rhineland'', Hastings House, New York. ISBN 978-0-8038-2070-8.</ref>. Läänes ulatub Reinimaa [[Luksemburg]]i, [[Belgia]] ja [[Madalmaad]]e piirideni; idas hõlmab see vaid linnu, mis asuvad Reini ääres. Üldjoontes kattub see nime tänapäevase kasutusega, välja arvatud [[Saarimaa]].


Kahe maailmasõja vahel tähistas "Reinimaa" kogu okupeeritud ja demilitariseeritud tsooni lääne pool Reini, sealhulgas sillapäid jõe idakaldal. Pärast Prantsuse võimu aluse läänekalda kokkukukkumist [[19. sajand]]i alguses annekteeris [[Preisi kuningriik]] saksa- ja hollandikeelsed ([[Jülich-Cleves-Berg]]) alad jõe kesk- ja alamjooksul. Preisi valitsus moodustas neist aladest [[Reini provints]]i (tuntud ka ''Reini Preisimaa'' nime all); see nimi sisaldub tänapäeval [[Reinimaa-Palatinaat|Reinimaa-Palatinaadi]] ja [[Põhja-Rein-Vestfaal]]i liidumaade nimedes. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] okupeeris Reinimaa lääneosa [[Antant]], seejärel demilitariseeriti see [[Versailles' rahu]]lepingu alusel. Saksa armee [[Reinimaa remilitariseerimine|remilitariseeris Reinimaa]] [[1936]]. aastal osana diplomaatilisest jõudemonstratsioonist, kolm aastat enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust.
Kahe maailmasõja vahel tähistas "Reinimaa" kogu okupeeritud ja demilitariseeritud tsooni lääne pool Reini, sealhulgas sillapäid jõe idakaldal. Pärast Prantsuse võimu aluse läänekalda kokkukukkumist [[19. sajand]]i alguses annekteeris [[Preisi kuningriik]] saksa- ja hollandikeelsed ([[Jülich-Cleves-Berg]]) alad jõe kesk- ja alamjooksul. Preisi valitsus moodustas neist aladest [[Reini provints]]i (tuntud ka ''Reini Preisimaa'' nime all); see nimi sisaldub tänapäeval [[Reinimaa-Palatinaat|Reinimaa-Palatinaadi]] ja [[Põhja-Rein-Vestfaal]]i liidumaade nimedes. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] okupeeris Reinimaa lääneosa [[Antant]], seejärel demilitariseeriti see [[Versailles' rahu]]lepingu alusel. Saksa armee [[Reinimaa remilitariseerimine|remilitariseeris Reinimaa]] [[1936]]. aastal osana diplomaatilisest jõudemonstratsioonist, kolm aastat enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust.

Redaktsioon: 5. november 2017, kell 18:55

 See artikkel räägib ajaloolisest piirkonnast; provintsi kohta vaata artiklit Reini provints

Reinimaa asukoht Reini jõe ääres

Reinimaa (saksa keeles Rheinland) on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel[1]. Uuemal ajal on sellest saanud üldisem nimi Saksamaa alade kohta Reini kesk- ja alamjooksul Bingeni linnast Hollandi piirini või Neckari jõest Kölnini[2]. Läänes ulatub Reinimaa Luksemburgi, Belgia ja Madalmaade piirideni; idas hõlmab see vaid linnu, mis asuvad Reini ääres. Üldjoontes kattub see nime tänapäevase kasutusega, välja arvatud Saarimaa.

Kahe maailmasõja vahel tähistas "Reinimaa" kogu okupeeritud ja demilitariseeritud tsooni lääne pool Reini, sealhulgas sillapäid jõe idakaldal. Pärast Prantsuse võimu aluse läänekalda kokkukukkumist 19. sajandi alguses annekteeris Preisi kuningriik saksa- ja hollandikeelsed (Jülich-Cleves-Berg) alad jõe kesk- ja alamjooksul. Preisi valitsus moodustas neist aladest Reini provintsi (tuntud ka Reini Preisimaa nime all); see nimi sisaldub tänapäeval Reinimaa-Palatinaadi ja Põhja-Rein-Vestfaali liidumaade nimedes. Pärast Esimest maailmasõda okupeeris Reinimaa lääneosa Antant, seejärel demilitariseeriti see Versailles' rahulepingu alusel. Saksa armee remilitariseeris Reinimaa 1936. aastal osana diplomaatilisest jõudemonstratsioonist, kolm aastat enne Teise maailmasõja algust.

Piirkonna lõuna- ja idaosa on peamiselt künklikud (Westerwald, Hunsrück, Taunus ja Eifel) ning seda lõhestavad jõeorud, eelkõige Rein ja Mosel. Põhjaosa hõlmab Ruhri org.

Reinimaa suuremate linnade hulka kuuluvad Aachen, Bonn, Köln, Duisburg, Düsseldorf, Koblenz, Krefeld, Leverkusen ja Trier.

Viited

  1. Dickinson, Robert E (1964). Germany: A regional and economic wild geography (2nd ed.). London: Methuen, p. 357 ff. Mall:ASIN.
  2. Marsden, Walter (1973). The Rhineland, Hastings House, New York. ISBN 978-0-8038-2070-8.