Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. november 2017, kell 15:07

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on muuseum Tartu vanalinnas aadressil Rüütli 15. See on Baltimaade suurim spordimuuseum. Kultuuriministeerium tegi Eesti Olümpiakomiteele ettepaneku luua Eesti Spordimuuseumi asemele sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 2015. aasta novembris. Sihtasutuse asutamislepingule andsid 14. aprillil allkirjad kultuuriminister Indrek Saar ja Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli.

Spordiajalooliste ülevaadete kõrval on muuseumi eesti- ja ingliskeelsel püsinäitusel võimalik uudistada olümpiamedalite kollektsiooni, proovida jõudu ja osavust köieveo- ja jalgrattasimulaatoritel, osaleda virtuaalses olümpiarännakus, pildistada end vanade jõumeeste seltsis, tutvuda vanade spordilehtedega ja palju muud. Lisaks püsinäitusele on muuseumis hulk väiksemaid näitusi. Sageli korraldatakse ka näituseid ja väljasõite väljaspool Tartut.

9. veebruaril 2011 avati Otepääl spordimuuseumi filiaal Otepää talispordimuuseum, mis asub Tehvandi staadioni hoones. Selle eelkäija oli 2001. aastal avatud Otepää Suusamuuseum, mis sai 2003. aastal ka FIS-i tunnustuse. ^[1]

Tegevus

Muuseumi eesmärgiks on Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialaste materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.

Selle eesmärgi parimaks täitmiseks tegutseb muuseum avatud kultuurikeskusena, kus korraldatakse näitusi, konverentse, seminare ja muid üritusi ning antakse välja trükiseid.

Ajalugu

Mõte “spordiasjade muuseumi” rajamisest on Eestimaal olemas olnud sadakond aastat. Juba 1913. aastal arutlesid muuseumi avamise üle Tallinnas tegutsenud Kalevi seltsi liikmed. Tolle aja kohta oli tegemist äärmiselt uuendusliku ideega, sest iseseisvalt tegutsevaid spordile pühendatud muuseume maailmas veel peaaegu ei tuntudki!

1920. aastatel võeti muuseumi loomise plaan ka Eesti Spordi Keskliidu põhikirjaliste tegevuste hulka. Spordiajalooliste materjalide kogumine keskliidu juurde sai endise elukutselise maadleja Tõnu Võimula südameasjaks.

Muuseumi tegelik loomine

Sõjatuulte vaibudes pärandas Tõnu Võimula nii idee kui ka enda poolt kogutud materjalid toona Tartu Riiklikus Ülikoolis spordiajalugu õpetanud Johannes Laidverele. Mitmete entusiastide ühispingutuse tulemusena moodustati 1962. aastal spordimuuseumi asutamise toimkond, mida juhtis Eesti Põllumajanduse Akadeemia kehalise kasvatuse kateedri juhataja Aksel Tiik.

Toimkond tegutses mõjusalt ja juba 28. jaanuaril 1963 kinnitas ENSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu Nõukogu presiidium muuseumi põhimääruse ja isikkoosseisu. Just seetõttu peetaksegi 28. jaanuari Eesti Spordimuuseumi sünnipäevaks. Ühiskondlikel alustel tegutsenud muuseumi direktoriks sai Aksel Tiik.

Eesti NSV Riiklik Spordimuuseum

Sammhaaval sai ühiskondliku muuseumi inimestele selgeks, et nende entusiasmist muuseumi arengu tagamiseks ei piisa ja nii võeti suund riikliku muuseumi loomisele. 1. juulil 1967 asutatigi lõpuks ENSV Ministrite Nõukogu määrusega ENSV Kultuuriministeeriumile alluv Eesti NSV Riiklik Spordimuuseum, mille esimeseks direktoriks sai spordimuuseumi sünnile kaasa aidanud spordiajaloolane Olaf Langsepp.

Muuseumi ajaloost

1969 – esimene näitus väljaspool oma maja – "Maadluskorüfee Georg Hackenschmidt"
1971 – avati I püsiekspositsioon “Eesti kehakultuuri ja spordi ajaloost”
1975 – kogud ületasid 10 000 museaali piiri^[2]
1977 – algas I spordiajaloolise teatmematerjali kogumise võistlus
1978 – toimus spordimuuseumi I konverents
1987 – avati II püsiekspositsioon “Kehakultuur ja sport Eestis”
1989 – loodi Eesti Spordiajaloo Selts
1993 – kogud ületasid 50 000 museaali piiri
1995 – Pauluse kiriku tiibhoone tagastati kogudusele
1996 – muuseumile anti üle tulevane uus kodu – Tartu endine postimaja aadressil Rüütli 15
2001 – uude majja kolimine
2001 – muuseum sai veebilehe www.spordimuuseum.ee
2002 – kogud ületasid 100 000 museaali piiri
2004 – avati III püsiekspositsioon “Hortus Athleticus”
2006 – Eesti Spordimuuseumist sai rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku OMN asutajaliige
2010 – Eesti Spordimuuseum liitus rahvusvahelise spordiarhiivide võrgustikuga ICA/SPO
2011 – uksed avas spordimuuseumi esimene filiaal – Otepää Talispordimuuseum
2012 – ilmavalgust nägi ajakirja Sport & Muuseum esimene number
2013 – Eesti Spordimuuseum tähistas 50. sünnipäeva
2016 – Eesti riik ja Eesti Olümpiakomitee asutasid ühiselt Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi
2016 – Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum sai uue visuaalse identiteedi.
2017 – tõeline elamusnäitus pallimängudest "Kõik mängu!"

Kogud

Eesti Spordimuuseumis kogutakse ja säilitatakse esmajoones Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialast materjali. Juba ühiskondliku muuseumi päevil alanud tegevus on edenenud ja arenenud edukalt ning tänaseks on suur osa kogudest kantud ka ülemaalisse muuseumide infosüsteemi MuIS^[3], mis muudab need huvilistele hästi leitavaks.

Muuseumi kogu koosneb 18 alakogust. 1. jaanuaril 2014 oli Eesti Spordimuuseumis arvel 137 983 spordiajaloolist museaali. Suurimad alakogud olid fotokogu (34,6% museaalide üldarvust kuulus sinna) ja medalikogu (21,2%), väikseim filmi- ja videokogu (0,06%).

Muuseumis paikneb ka Eesti suurim spordiraamatukogu, mis sisaldab ligi 25 000 spordialast trükist. Raamatukogus on võimalik tutvuda ka spordimuuseumi arhiivkogus leiduvate materjalide – käsikirjade, diplomite ja mitmesuguste dokumentidega. Kõikide materjalidega saab töötada kohapeal, museaale koju ei laenutata. Spordimuuseumi raamatukogu on avatud tööpäeviti kella 9–16.

Vaata ka

Viited

Kirjandus

"Eesti Spordimuuseum 40" (koostaja Kalle Voolaid, toimetajad Kalle Voolaid ja Anu Sillastu) Tartu: Eesti Spordimuuseum, 2003
"Sport & Muuseum: Eesti Spordimuuseumi perioodiline väljaanne" (peatoimetaja Kalle Voolaid) Tartu: Eesti Spordimuuseum, 2013

Välislingid

Koduleht

[1] ttp://www.otepaa.ee/uudiste-arhiiv/1361-otepaeae-talispordimuuseum-avab-uksed

[2] ttp://www.spordimuuseum.ee/spordimuuseumisse-joudis-100000-museaal

[3] ttp://www.muis.ee

[1]

[2]

[3]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{suunamine| Spordimuuseum| Üldmõiste| Spordimuuseum (üldmõiste)}}
 [[Pilt:Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi püsinäituse olümpiamedalite kollektsioon.jpg|pisi|300x300px|Eesti Spordimuuseumi püsinäituse olümpiamedalikollektsioon]]
-'''Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum''' on [[muuseum]] [[Tartu]] vanalinnas aadressil Rüütli 15. See on [[Baltimaad|Baltimaade]] suurim [[spordimuuseum (üldmõiste)|spordimuuseum]]. [[Kultuuriministeerium]] tegi [[Eesti Olümpiakomitee]]le ettepaneku luua Eesti Spordimuuseumi asemele [[sihtasutus]] [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum]] 2015. aasta novembris. Sihtasutuse asutamislepingule andsid 14. aprillil allkirjad kultuuriminister [[Indrek Saar]] ja Eesti Olümpiakomitee president [[Neinar Seli]].
+'''Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum''' on [[muuseum]] [[Tartu]] vanalinnas aadressil Rüütli 15. See on [[Baltimaad|Baltimaade]] suurim [[spordimuuseum (üldmõiste)|spordimuuseum]]. [[Kultuuriministeerium]] tegi [[Eesti Olümpiakomitee]]le ettepaneku luua Eesti Spordimuuseumi asemele [[sihtasutus]] Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 2015. aasta novembris. Sihtasutuse asutamislepingule andsid 14. aprillil allkirjad kultuuriminister [[Indrek Saar]] ja Eesti Olümpiakomitee president [[Neinar Seli]].
 Spordiajalooliste ülevaadete kõrval on muuseumi eesti- ja ingliskeelsel püsinäitusel võimalik uudistada [[Eesti olümpiavõitjad|olümpiamedalite]] kollektsiooni, proovida jõudu ja osavust [[Köievedu|köieveo]]- ja jalgrattasimulaatoritel, osaleda virtuaalses [[olümpiamängud|olümpiarännakus]], pildistada end vanade jõumeeste seltsis, tutvuda vanade spordilehtedega ja palju muud. Lisaks püsinäitusele on muuseumis hulk väiksemaid näitusi. Sageli korraldatakse ka näituseid ja väljasõite väljaspool Tartut.
 [[9. veebruar]]il [[2011]] avati [[Otepää]]l spordimuuseumi filiaal [[Otepää talispordimuuseum]], mis asub [[Tehvandi staadion]]i hoones. Selle eelkäija oli 2001. aastal avatud Otepää Suusamuuseum, mis sai 2003. aastal ka [[FIS]]-i tunnustuse. <ref>http://www.otepaa.ee/uudiste-arhiiv/1361-otepaeae-talispordimuuseum-avab-uksed</ref>
-[[Pilt:Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet. .jpg|alt=Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet. |pisi|300x300px|Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet.]]
+[[Pilt:Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet. .jpg|alt=Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet. |pisi|300x300px|Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet]]
 == Tegevus ==
 Muuseumi eesmärgiks on Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialaste materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.
-Selle eesmärgi parimaks täitmiseks tegutseb muuseum avatud kultuurikeskusena, kus korraldatakse pidevalt erinevaid näitusi, konverentse, seminare ja muid üritusi ning antakse välja trükiseid.
+Selle eesmärgi parimaks täitmiseks tegutseb muuseum avatud kultuurikeskusena, kus korraldatakse näitusi, konverentse, seminare ja muid üritusi ning antakse välja trükiseid.
 ==Ajalugu==
@@ 26. rida: / 26. rida: @@
 ===Eesti NSV Riiklik Spordimuuseum===
 Sammhaaval sai ühiskondliku muuseumi inimestele selgeks, et nende entusiasmist muuseumi arengu tagamiseks ei piisa ja nii võeti suund riikliku muuseumi loomisele. 1. juulil 1967 asutatigi lõpuks [[ENSV Ministrite Nõukogu]] määrusega ENSV Kultuuriministeeriumile alluv '''Eesti NSV Riiklik Spordimuuseum''', mille esimeseks direktoriks sai spordimuuseumi sünnile kaasa aidanud spordiajaloolane [[Olaf Langsepp]].
-==Muuseumi ajaloost==
 [[Fail:Elamusnäitus "Kõik mängu!".jpg|pisi|300x300px|Elamusnäitus "Kõk mängu!"]]
-*1969: esimene näitus väljaspool oma maja – “Maadluskorüfee [[Georg Hackenschmidt]]
-*1971: avaneb I püsiekspositsioon “Eesti kehakultuuri ja spordi ajaloost”
-*1975: kogud ületavad 10000 museaali piiri<ref>http://www.spordimuuseum.ee/spordimuuseumisse-joudis-100000-museaal</ref>
-*1977: algab I spordiajaloolise teatmematerjali kogumise võistlus
-*1978: toimub spordimuuseumi I konverents
-*1987: avaneb II püsiekspositsioon “Kehakultuur ja sport Eestis”
-*1989: luuakse Eesti Spordiajaloo Selts
-*1993: kogud ületavad 50000 museaali piiri
-*1995: [[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kiriku]] tiibhoone tagastatakse kogudusele
 [[Fail:KõikMängu.jpg|pisi|300x300px|Elamusnäitus "Kõk mängu!"]]
+==Muuseumi ajaloost==
-* 1996: muuseumile antakse üle tulevane uus kodu – Tartu endine postimaja aadressil Rüütli 15
+*1969 – esimene näitus väljaspool oma maja – "Maadluskorüfee [[Georg Hackenschmidt]]"
+*1971 – avati I püsiekspositsioon “Eesti kehakultuuri ja spordi ajaloost”
-*2001: toimub uude majja kolimine
-*2001: avaneb veebileht [http://www.spordimuuseum.ee www.spordimuuseum.ee]
+*1975 – kogud ületasid 10 000 museaali piiri<ref>http://www.spordimuuseum.ee/spordimuuseumisse-joudis-100000-museaal</ref>
+*1977 – algas I spordiajaloolise teatmematerjali kogumise võistlus
-*2002: kogud ületavad 100 000 museaali piiri
+*1978 – toimus spordimuuseumi I konverents
-*2004: avaneb III püsiekspositsioon “Hortus Athleticus”
+*1987 – avati II püsiekspositsioon “Kehakultuur ja sport Eestis”
-*2006: Eesti Spordimuuseumist saab rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku OMN asutajaliige
+*1989 – loodi Eesti Spordiajaloo Selts
-*2010: Eesti Spordimuuseum liitub rahvusvahelise spordiarhiivide võrgustikuga ICA/SPO
+*1993 – kogud ületasid 50 000 museaali piiri
-*2011: uksed avab spordimuuseumi esimene filiaal – Otepää Talispordimuuseum
+*1995 – [[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kiriku]] tiibhoone tagastati kogudusele
-*2012: ilmavalgust näeb ajakirja "Sport&Muuseum" esimene number
+*1996 – muuseumile anti üle tulevane uus kodu – Tartu endine postimaja aadressil Rüütli 15
-*2013: Eesti Spordimuuseum tähistab 50. sünnipäeva
+*2001 – uude majja kolimine
-*2016: Eesti riik ja Eesti Olümpiakomitee asutavad ühiselt Sihtasutuse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum.
+*2001 – muuseum sai veebilehe [http://www.spordimuuseum.ee www.spordimuuseum.ee]
-*2016: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum saab endale uue visuaalse identiteedi.'
+*2002 – kogud ületasid 100 000 museaali piiri
-*'''2017: Tõeline käed külge elamusnäitus pallimängudest "Kõik mängu!"'''
+*2004 – avati III püsiekspositsioon “Hortus Athleticus”
+*2006 – Eesti Spordimuuseumist sai rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku OMN asutajaliige
+*2010 – Eesti Spordimuuseum liitus rahvusvahelise spordiarhiivide võrgustikuga ICA/SPO
+*2011 – uksed avas spordimuuseumi esimene filiaal – Otepää Talispordimuuseum
+*2012 – ilmavalgust nägi ajakirja Sport & Muuseum esimene number
+*2013 – Eesti Spordimuuseum tähistas 50. sünnipäeva
+*2016 – Eesti riik ja Eesti Olümpiakomitee asutasid ühiselt Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi
+*2016 – Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum sai uue visuaalse identiteedi.
+*2017 – tõeline elamusnäitus pallimängudest "Kõik mängu!"
 ==Kogud==
@@ 61. rida: / 58. rida: @@
 Muuseumi kogu koosneb 18 alakogust. 1. jaanuaril 2014 oli Eesti Spordimuuseumis arvel [http://www.spordimuuseum.ee/kogu 137 983 spordiajaloolist museaali]. Suurimad alakogud olid fotokogu (34,6% museaalide üldarvust kuulus sinna) ja medalikogu (21,2%), väikseim filmi- ja videokogu (0,06%).
-Muuseumis paikneb ka Eesti suurim spordiraamatukogu, mis sisaldab ligi 25 000 spordialast trükist. Raamatukogus on võimalik tutvuda ka spordimuuseumi arhiivkogus leiduvate materjalide - käsikirjade, diplomite ja mitmesuguste dokumentidega. Kõikide materjalidega saab töötada kohapeal, kojulaenutust ei toimu. Spordimuuseumi raamatukogu on avatud tööpäeviti kell 9.00 – 16.00.
+Muuseumis paikneb ka Eesti suurim spordiraamatukogu, mis sisaldab ligi 25 000 spordialast trükist. Raamatukogus on võimalik tutvuda ka spordimuuseumi arhiivkogus leiduvate materjalide – käsikirjade, diplomite ja mitmesuguste dokumentidega. Kõikide materjalidega saab töötada kohapeal, museaale koju ei laenutata. Spordimuuseumi raamatukogu on avatud tööpäeviti kella 9–16.
 == Vaata ka ==
 *[[Eesti sport]]
-* [[Tartu muuseumid]]
+*[[Tartu muuseumid]]
 ==Viited==
 <references />
 ==Kirjandus==
 * "Eesti Spordimuuseum 40" (koostaja [[Kalle Voolaid]], toimetajad Kalle Voolaid ja [[Anu Sillastu]]) Tartu: Eesti Spordimuuseum, 2003
@@ 73. rida: / 72. rida: @@
 ==Välislingid==
-*[http://www.spordimuuseum.ee Kodulehekülg]
+*[http://www.spordimuuseum.ee Koduleht]
 {{Coordinate|NS=58.38234|EW=26.721368|type=landmark|region=EE}}