Palmse park: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Vihula→Haljala
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Palmse mõisa pargirotund.JPG|pisi|Palmse mõisa pargirotund.]]
[[Pilt:Palmse mõisa pargirotund.JPG|pisi|Palmse mõisa pargirotund.]]
[[Pilt:Palmse manor, monument.JPG|pisi|Maareformi mälestuskivi mõisapargis.]]
[[Pilt:Palmse manor, monument.JPG|pisi|Maareformi mälestuskivi mõisapargis.]]
'''Palmse (mõisa) park''' asub [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]], [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargi]] territooriumil, ajaloolise [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonna]] maal, praegu [[Vihula vald|Vihula valla]] maal, [[Palmse]] külas.
'''Palmse (mõisa) park''' asub [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]], [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargi]] territooriumil, ajaloolise [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonna]] maal, praegu [[Haljala vald|Haljala valla]] maal, [[Palmse]] külas.


Pargi pindala on 316,1 hektarit ning park on looduskaitse all aastast [[1971]].
Pargi pindala on 316,1 hektarit ning park on looduskaitse all aastast [[1971]].
24. rida: 24. rida:


[[Kategooria:Eesti pargid]]
[[Kategooria:Eesti pargid]]
[[Kategooria:Vihula vald]]
[[Kategooria:Haljala vald]]


{{koord}}
{{koord}}

Redaktsioon: 2. november 2017, kell 20:39

Palmse mõisa pargirotund.
Maareformi mälestuskivi mõisapargis.

Palmse (mõisa) park asub Lääne-Virumaal, Lahemaa rahvuspargi territooriumil, ajaloolise Kadrina kihelkonna maal, praegu Haljala valla maal, Palmse külas.

Pargi pindala on 316,1 hektarit ning park on looduskaitse all aastast 1971.

Härrastemaja koos kõrvalhoonete ja mõisapargiga on muinsuskaitse all.

Palmse oli esimene mõisaansambel Eestis, kus koos hoonetega korrastati park, seda aastail 19751985. Mõisapargi ja kogu kompleksi omanik on aastast 2002 SA Virumaa Muuseumid.

Kogu mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal Gustav Christian von der Pahleni ajal. Park kujundati algselt prantsuse ehk barokkstiilis. Ulatuslik pargi ümberkujundamine toimus 18181840, kui regulaarne osa muudeti vabakujuliseks ning lisandus suur inglise stiilis metsa ehk hirvepark. Rajati teed, kärestik, kaskaadid, sillad, paviljonid. Park on üks esinduslikumaid inglise stiilis parke Eestis. Peahoone lähemas ümbruses on taastatud regulaarpark. Parkmets muutub mõisast eemaldudes järjest looduslikumaks metsaks. Pargis on rühm rabakivirahne, mis võeti looduskaitse alla juba 1937. aastal. Palmse pargi kujundajateks olid pikaajalised mõisaomanikud von Pahlenid ise.

Park on keskmise liigirikkusega ja seal kasvab 61 taksonit puid ja põõsaid, neist 38 võõrliiki. Pargis kasvavad mitmed kaitsealused samblikud ja taimed ning elavad nahkhiired. Kohata võib jalgadeta sisalikku – vaskussi. Pargis ja parkmetsas võib kohata pea sadakond linnuliiki, nende seas metsist ja ka koguni suuri röövlindehändkakku, herilaseviud ja kanakulli.

Vaata ka

Kirjandus

  • Ants Hein. Palmse. Palms. Ein Herrenhof in Estland. Tallinn, 1996.
  • Marek Vahula. Lahemaa rahvuspargi Laukasoo raba ja Palmse pargi haudelinnustik. Käsikiri Lahemaa rahvuspargi arhiivis. Viitna, 1991.

Välislingid