Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
9. rida: | 9. rida: | ||
== Geograafia == |
== Geograafia == |
||
Suurhertsogkond koosnes kahest |
Suurhertsogkond koosnes kahest eraldi osast. Selle tuumikala moodustas Stargardi härraskond koos pealinn [[Neustrelitz]]iga. See paiknes [[Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond|Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkonnast]] kagus ning piirnes [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] provintsi [[Pommeri]]ga põhjas ja [[Brandenburg]]iga läänes ja lõunas. Teise osa suurhertsogkonnast moodustas läänes asuv [[Ratzeburgi vürstkond]], mis piirnes [[Lauenburgi hertsogkonna]] (a-st 1876 Schleswig-Holsteini provintsi osa) ja [[vabalinn Lübeck]]i territooriumiga. Lisaks kuulusid suurhertsogiriiki endised [[Malta ordu]] Mirowi ja Nemerowi komtuurkonnad. Suuremad linnad pealinn Neustrelitzi kõrval olid [[Neubrandenburg]], [[Friedland]], [[Woldegk]], [[Stargard]], [[Fürstenberg]] ja [[Wesenberg]]. |
||
== Riigikord == |
== Riigikord == |
||
23. rida: | 23. rida: | ||
== Järelmid == |
== Järelmid == |
||
Mecklenburg-Strelitzi dünastia kustus just enne monarhia kaotamist seoses [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjaga]] seotud arengutega. Sel ajal oli vaid kaks elusolevat tunnustatud meessoost Strelitzi dünastia liiget, noor suurhertsog [[Adolf Friedrich VI (Mecklenburg)|Adolf Friedrich VI]] ja tema nõbu [[Carl Michael zu Mecklenburg|Carl Michael]], kes oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] teenistuses, olles suurvürstinna [[Jekaterina Mihhailovna Romanova|Jekaterina Mihhailovna]] poeg. Aastal 1914, enne sõjakuulutust Saksamaa ja Venemaa vahel, loobus hertsog Carl Michael oma Mecklenburgi kodakondsusest. 23. veebruaril 1918 tegi suurhertsog Adolf Friedrich VI enesetapu, jättes oma |
Mecklenburg-Strelitzi dünastia kustus just enne monarhia kaotamist seoses [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjaga]] seotud arengutega. Sel ajal oli vaid kaks elusolevat tunnustatud meessoost Strelitzi dünastia liiget, noor suurhertsog [[Adolf Friedrich VI (Mecklenburg)|Adolf Friedrich VI]] ja tema nõbu [[Carl Michael zu Mecklenburg|Carl Michael]], kes oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] teenistuses, olles suurvürstinna [[Jekaterina Mihhailovna Romanova|Jekaterina Mihhailovna]] poeg. Aastal 1914, enne sõjakuulutust Saksamaa ja Venemaa vahel, loobus hertsog Carl Michael oma Mecklenburgi kodakondsusest. 23. veebruaril 1918 tegi suurhertsog Adolf Friedrich VI enesetapu, jättes oma nõo Carl Michael Strelitzi troonipärijaks. Olles Venemaal, ei võtnud Carl Michael siiski trooni üle, ja aastal 1918 kirjutas ta Mecklenburg-Schwerini suurhertsogile [[Friedrich Franz IV (Mecklenburg)|Friedrich Franz IV]]-le, kes tegutses Strelitzis regendina, märkides, et soovib loobuda õigustest pärida Strelitzit, kuigi kiri jõudis Friedrich Franzini alles aastal 1919 pärast Saksa monarhiate lõppu, nii ei suudetud pärimisküsimust sel ajal lahendada. |
||
== Võimukandjad == |
== Võimukandjad == |
Redaktsioon: 7. august 2017, kell 16:16
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2015) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2015) |
Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Mecklenburg-Strelitz) oli aastatel 1815–1918 eksisteerinud saksa riik, mis kuulus Saksa Liitu, Põhja-Saksa Liitu ja Saksa keisririiki. Suurhertsogkonda valitses Mecklenburgi dünastia noorem liin.
Geograafia
Suurhertsogkond koosnes kahest eraldi osast. Selle tuumikala moodustas Stargardi härraskond koos pealinn Neustrelitziga. See paiknes Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkonnast kagus ning piirnes Preisi kuningriigi provintsi Pommeriga põhjas ja Brandenburgiga läänes ja lõunas. Teise osa suurhertsogkonnast moodustas läänes asuv Ratzeburgi vürstkond, mis piirnes Lauenburgi hertsogkonna (a-st 1876 Schleswig-Holsteini provintsi osa) ja vabalinn Lübecki territooriumiga. Lisaks kuulusid suurhertsogiriiki endised Malta ordu Mirowi ja Nemerowi komtuurkonnad. Suuremad linnad pealinn Neustrelitzi kõrval olid Neubrandenburg, Friedland, Woldegk, Stargard, Fürstenberg ja Wesenberg.
Riigikord
Mecklenburg-Strelitzis valitses absoluutne monarhia. Suurhertsog teostas võimu oma ministrite kaudu. Oma iseloomult oli selline valitsemisviis feodaalne. Kord aastas kogunes lühikeseks ajaks erinevaid sotsiaalseid klasse esindav Maapäev. Selle vaheaegadel asendas seda komitee, mis koosnes rüütlimõisate omanike esindajatest (Ritterschaft ehk rüütelkond) ja valitud linnade bürgermeistritest (Landschaft ehk maiskond).
Ajalugu
Mecklenburg-Strelitz võttis omaks Mecklenburg-Schwerini sõsarhertsogkonna põhiseaduse septembris 1755. Aastal 1806 säästeti seda Prantsuse keisririigi okupatsiooninuhtlusest tänu Baieri kuninga Maximilian I Josephi eestkostele; aastal 1808 ühines suurhertsog Karl II Reini Liiduga, kuid lahkus sellest aastal 1813, et liituda Napoleoni-vastase liiduga. Ta liitus aastal 1815 Viini kongressil loodud Saksa Liiduga, mis oli Saksa-Rooma riigi järglane, ja sai suurhertsogi tiitli.
Aastal 1866 ühines suurhertsogkond Põhja-Saksa Liiduga ja Tolliliiduga, ja sattus Preisi kuningriigi mõju alla, mis Austria-Preisi sõjas sai abi Mecklenburg-Strelitzi sõdurite näol. Ka Prantsuse-Preisi sõjas sai Preisi kuningriik Mecklenburg-Strelitzilt kasulikku abi. Aastal 1871 sai suurhertsogkonnast Saksa keisririigi osariik. Mecklenburg-Strelitz saatis ühe liikme Riigipäevale. Siiski kandis suurhertsog ikka veel Vendide vürsti tiitlit ja hertsogkonna valitsemine jäi vanamoodseks. Taas kasvas kihutustegevus demokratlikuma põhiseaduse eest ja Saksa Riigipäev toetas seda liikumist vähesel määral. Aastal 1904 sai Adolf Friedrich V, suurhertsog Friedrich Wilhelmi poeg, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogiks. Aastal 1907 lubas suurhertsog hertsogkonna alamatele põhiseadust, kuid see kohtas vastuseisu aadlilt.
Järelmid
Mecklenburg-Strelitzi dünastia kustus just enne monarhia kaotamist seoses Esimese maailmasõjaga seotud arengutega. Sel ajal oli vaid kaks elusolevat tunnustatud meessoost Strelitzi dünastia liiget, noor suurhertsog Adolf Friedrich VI ja tema nõbu Carl Michael, kes oli Venemaa teenistuses, olles suurvürstinna Jekaterina Mihhailovna poeg. Aastal 1914, enne sõjakuulutust Saksamaa ja Venemaa vahel, loobus hertsog Carl Michael oma Mecklenburgi kodakondsusest. 23. veebruaril 1918 tegi suurhertsog Adolf Friedrich VI enesetapu, jättes oma nõo Carl Michael Strelitzi troonipärijaks. Olles Venemaal, ei võtnud Carl Michael siiski trooni üle, ja aastal 1918 kirjutas ta Mecklenburg-Schwerini suurhertsogile Friedrich Franz IV-le, kes tegutses Strelitzis regendina, märkides, et soovib loobuda õigustest pärida Strelitzit, kuigi kiri jõudis Friedrich Franzini alles aastal 1919 pärast Saksa monarhiate lõppu, nii ei suudetud pärimisküsimust sel ajal lahendada.
Võimukandjad
Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogid
- 1815–1816 Karl II (a-st 1794 hertsog)
- 1816–1860 Georg
- 1860–1904 Friedrich Wilhelm
- 1904–1914 Adolf Friedrich V
- 1914–1918 Adolf Friedrich VI
- 1918 Friedrich Franz IV (regent)
Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkonna riigiministrid
- 17....–1816 Christoph Albrecht von Kamptz
- 1810–1827 Carl von Pentz
- 1810–1836 August von Oertzen
- 1827–1848 Otto von Dewitz
- 1848–1850 Vakantne
- 1850–1861 Wilhelm von Bernstorff
- 1862–1868 Bernhard von Bülow
- 1868–1872 Wilhelm von Hammerstein-Loxten
- 1872–1885 Carl Piper
- 1885–1907 Friedrich von Dewitz
- 1908–1918 Heinrich Bossart