Forex: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 8275 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
(Ümbersuunamine lehele Valuutaturg)
 
Resümee puudub
'''FOREX''' (ing. kl. ''Foreign Exchange Market'', FX) on rahvusvaheline pankadevaheline [[valuuta|valuutavahetuse]] turg, mida sageli kutsutakse „sularahaturuks“ (ing. kl. ''cash market'' või ''spot interbank market''). FOREX turg toimib praktiliselt kõikjal, kus leiab aset ühe valuuta vahetamine teise vastu. Nii näiteks saame FOREX turu osalisteks, ise sellele mõtlematagi, puhkuse ajal oma riigi sularaha külastatava riigi valuuta vastu vahetades. See ei olegi üllatav, et iga [[Maa|Maa]] elaniku kohta tuleb päevas umbes 200 [[USA dollar|USA dollari]] väärtuses turukäivet. Tegelikule, majandustegevusest tulenevale raha vahetamise vajadusele lisandub (ja isegi domineerib selle üle) valuutade vahetamine kasumi teenimise eesmärgil.<ref name="r1"/>
#redirect [[Valuutaturg]]
 
Valuutaturul kauplemine ei toimu mingis kindlas kohas ning sellel puuduvad ühtsed standardid. Valuutavahetus toimub läbi investeerimis- ja maaklerfirmade võrgu, [[keskpank|keskpankade]], kommertspankade ja turul on ka eraisikutest [[investor|investorid]] ja kauplejad kes on turule pääsenud läbi maaklerfirmade. Peaaegu kõik valuutaoperatsioonid teostatakse suurte ja mõjukate pankade poolt, neid kutsutakse turutegijateks (ingl Market-makers). <ref name="r1"/> Eraisikute kaudu toimub turul hinnanguliselt ainult 2% kõikidest valuutatehingutest.
 
FOREX on käibe mahult kõige suurem ja jõulisemalt kasvav turg: 1977. aastal moodustas valuutaturu päevase kauplemise maht ligemale 5 [[miljard|miljardit]] dollarit, kuid juba kümnendi pärast oli see kasvanud 600 miljardini. 1998. aastal ulatus esmakordselt 1 [[triljon|triljoni]] USA dollarini. Tänapäeval on päevakäive umbes 4 kuni 4,5 triljonit dollarit. USA [[võlakiri|võlakirjaturu]] päevane käive on ainult ligikaudu 800 miljardit dollarit ning [[aktsia|aktsiaturul]] kõigest 100 miljardit dollarit. Seega ületab FOREX turu päevane käive umbes 5 korda kõigi teiste finantsturgude kogukäivet. <ref name="r1"/>
 
FOREX turg on maailma kõige dünaamilisem ja [[likviidsus|likviidsem]] turg. FOREX turg on kauplemiseks avatud 24 tundi ööpäevas. Eelkõige erineb see traditsioonilistest finantsturgudest vahendite kiire käibe ja operatsioonide madala omahinna poolest. <ref name="r1"/>
 
==FOREX turu põhilised valuutad==
 
FOREX turul enim kasutatavad valuutad on järgmised:<ref name="r1"/>
 
*USA dollar (USD, $)
*[[euro|Euro]] (EUR, €)
*[[jeen|Jaapani jeen]] (JPY, ¥)
*[[naelsterling|Naelsterling]] (GBP, ₤)
*[[Šveitsi frank|Šveitsi frank]] (CHF, SFr)
 
==FOREX turu peamised osalised==
FOREX turu suurimad osalised ja mõjutajad on järgmised:<ref name="r1"/>
 
*Keskpangad
*[[föderaalreservi süsteem|USA Föderaalreservi Süsteem]]
*[[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpank]]
*[[Bank of England|Inglismaa Pank]]
*Jaapani Pank
*Šveitsi Rahvuspank
*Kanada pank
*Austraalia Reservpank
*Uus-Meremaa Reservpank
*[[investeerimisfond|Investeerimisfondid]]
*Kommertspangad
*Maaklerid
*Erainvestorid
 
==Kasumi teenimine FOREX turul==
FOREX turul kaubeldes püütakse teenida kasumit [[arbitraaž|arbitraaži]] kasutades. Arbitraaži all mõitetakse reeglina kahte korraga toimivat tehingut (ostmine ja müümine), mille eesmärgiks on teenida hindade erinevuse pealt maandatud riskiga kasumit. Arbitražöör teeb panuse, et hind muutub ajas või ruumis. Arbitraaži all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, ehk osta odavalt ja müüa teisel ajal kallimalt maha, kauba omadusi muutmata. Arbitraaživõimalused tekivad tavaliselt tänu väikestele hinnaerinevustele eri turgudel või tihedalt seoses olevate instrumentide vahel. Arbitraaži võimalus võib esinada ka ühe aktsia piires.<ref name="r2"/>
 
==Valuutakurss==
Valuutakursiks nimetatakse ühe valuuta rahalist väärtust teises valuutas. Näiteks euro kurss USA dollarites võrdub
vajalike dollarite arvuga ühe euro ostmiseks. Valuutakurssi võib väljendada (noteerida) kas otseselt ning ka kaudselt. Otsene noteering näitab mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta omandamiseks. Kaudne noteering näitab, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta omandamiseks.<ref name="r3"/>
 
Eesti pangad noteerivad valuutasid üldjuhul otse, erandiks on [[SRÜ|SRÜ riikide]] valuutad. Otsene noteering on levinum ka Mandri-Euroopas. Inglise pangad seevastu eelistavad kaudset noteeringut, USA pangad aga kasutavad mõlemat meetodit, nii otsest kui ka kaudset noteeringut. <ref name="r3"/>
 
Valuutavahetuses annavad pangad kaks noteeringut, nendeks on valuuta ostu- ja müügikursi väärtus. Olenemata sellest kas kasutatakse otsest või kaudset noteeringut nimetatakse madalamat kurssi alati ostukursiks ning kõrgemat seetõttu müügikursiks. Ostu- ja müügikursi vahet nimetatakse kursivaheks ja ka spreadiks. <ref name="r3"/>
 
Oletame, et pank teatab euro kursiks USA dollari suhtes 1,0920-1,0923 EUR/USD. Antud kurss tähendab, et pank ostab ühe euro 1,0920 dollari eest ning müüb 1,0923 dollari eest. Kursivahe on antud juhul 0,0003 USA dollarit ehk 3 punkti. Punktiks nimetatakse valuutaturil 0,0001 ehk 1/10 000 rahaühikut, FOREX ringkondades teatud kui pip.
 
Kursivahe on seda väiksem, mida aktiivsem ja stabiilsem on turg. Väga väike on USA dollari, Šveitsi frangi ja Jaapani jeeni kursivahe, suurem on see näiteks Rootsi kroonil ja Singapuri dollaril, sest nende turg on suhteliselt väike. <ref name="r3"/>
 
==Uju- ja püsikurss==
Pärast [[Bretton Woodsi institutsioonid|Bretton Woodsi valuutasüsteemi]] lagunemist on tähtsamate valuutade kursid kujunenud valuutaturul vabalt ujuvaks. Valuutakurssi, mis turul vabalt kujuneb, nimetatakse ujukursiks. <ref name="r3"/>
 
Täiesti vabalt kujunevad näiteks USA dollari, Šveitsi frangi ja Jaapani jeeni kurss, kuid samas ei ole vähe ka neid riike kes on oma valuuta kursi mõne teise valuuta või riigi valuutaga sidunud. Tavaliselt on selliste riikide puhul tegu väiksema majandusega riikidega ja seda on tehtud valuuta suurema stabiilsuse tagamise eesmärgil. Valuutakurssi, mis on jäigalt seotud mõne teise riigi valuuta või valuutakorviga, nimetatakse püsikursiks. [[Eesti kroon|Eesti krooni]] kurss oli vanasti fikseeritud [[Saksa mark|Saksa marga]] suhtes kursiga 8 EEK/DEM. <ref name="r3"/>
 
Valuuta ei pea olema tingimata ujuvkursiga või püsikursiga. Võimalikud on ka vahepealsed variandid, kus valuutakursi kõikumisele on seatud teatud parameetrid. Euroopa Valuutasüsteemi valuutad võisid enne 1993. aasta augustit üksteise suhtes kõikuda 2,25% ja pärast seda 15% ulatuses. <ref name="r3"/>
 
==Nõudmine ja pakkumine valuutaturul==
 
Ujukursi korral määrab ühe valuuta hinna teises valuutas selle valuuta nõudlus ja saadavus valuutaturul. Püsikursi korral sõltub ühe valuuta hind teises valuutas riigi [[rahapoliitika|rahapoliitikast]] ja selle eesmärkidest. Ajaloos on tulnud ette kordi kus ka püsikurssi on riik vahetevahel sunnitud nõudmise ja pakkumise järgi korrigeerima. <ref name="r3"/>
 
==Valuutakursside prognoosimine==
 
Paljudest seostest hoolimata on valuutakursi [[prognoos|prognoosimine]] väga keeruline protsess ja annab harva täpseid tulemusi. Valuutakursi prognoosimisel tuleb arvestada ka tulevikusündmusi. Sellest tulenevalt mõjutavad valuutakursse kõik tulevikusündmuste kohta käivad kuuldused, aga ka turul osalejate ootused, psühholoogilised tegurid jms. Väga järske kursimuutusi võivad esile kutsuda poliitilised sündmused, sõjad ja [[streik|streigid]]. Loomulikult avaldab kursile mõju ka turukujundajate käitumine. <ref name="r3"/>
 
Seetõttu tuleb arvestada, et pikaajaline trend, mille aitab leida tasakaalumudel, ei pruugi lühiajalisega mitte alati kokku langeda, ning ka kindla tõusutrendiga valuuta võib kogeda järske laguseid. Suhteliselt rahulikulgi päeval võib valuutakurss kõikuda 2% - 3% ulatuses ning paariks kuuks tehtud valuutaprognoosid on prognoosijast olenevalt väga erinevad. <ref name="r3"/>
 
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="r1">Valerijus Ovsianikas "101 küsimust FOREXIST" Admiral Markets, 2014</ref>
<ref name="r2">Andro Roos, Priit Sander, Maire Nurmet, Nadežda Ivanova "Finantsturud ja -institutsioonid" TÜ Kirjastus, 2014</ref>
<ref name="r3">Villu Zirnask, Karin Liikane "Raha, pangad ja finantsturud I osa" HP Toimetised, 1994</ref>
}}

Navigeerimismenüü